Toomas Kümmel: See päästev Riigikogu komisjon...

Esileht Viimased Loetumad Kommentaarid

Eestlased

Kanadas Austraalias Rootsis Inglismaal Saksamaal USAs Venemaal Soomes Ukrainas Eestis Rohkem ...

Toomas Kümmel: See päästev Riigikogu komisjon... (1)

Arvamus | 28 Feb 2013 | EWR

Toomas Kümmel
www.DELFI.ee

VEB-fondi ümber puhkenud skandaal tekitas olukorra, kus kõik parlamendis esindatud erakonnad tõttasid üksteise võidu kinnitama, et tõe väljauurimiseks ja õigluse jalule seadmiseks tuleb moodustada vastav uurimiskomisjon.

Komisjoni moodustamise eelnõu esimesel lugemisel küsis Andres Herkel täiesti õigustatult, et mis on muutunud võrreldes 2004. aastaga, kui esimest korda püüti parlamendis taolist uurimiskomisjoni moodustada - siis lasti see Reformierakonna aktiivsel vastuseisul tema ja ta vaikivate liitlaste toel põhja.

Küsimusele vastanud põhiseaduskomisjoni esindanud rahvasaadik Peep Aru tõdes vastumeelselt: "... Riigikogu on oma otsustes vaba. Kord otsustab, kord lükkab tagasi – oleneb sellest, kuidas saavutatakse poliitiline konsensus ja poliitiline enamus siin saalis."

Õige vastus oleks kõlanud ehk nii: 2004. aastal oli selge, et Eesti Pangast tõesed andmed ei leki ja seetõttu võis tollane keskpanga juht Vahur Kraft parlamendi ees kartmatult valetada, Reformierakonna liikmed Andres Lipstok, Jürgen Ligi ja teised komisjoni moodustamise soovijaid aga ülbelt mõnitada.

Päästev komisjon

Kui komisjoni moodustamise uimale on järgnenud esimene selgusehetk, on märgata ka esimesi tõmblusi. Esiteks lõpparuande valmimise tähtaeg, mis oli algses eelnõus 1. oktoober. Juba ongi Reformierakond esitanud parandusettepaneku, et see nihutada 20. oktoobril toimuvate kohalike valimiste järgsele ajale. Fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi ütles ka häbenemata välja, et nad ei soovi VEB-fondi teema kerkimist valimiste teemaks. Kahju küll, Tamkivi ja Reformierakonda tuleb paraku kurvastada, sest MTÜ VEB tõefond baasil moodustatud sõltumatu uurimisrühm annab oma lõpparuande raamatuna välja kindlasti enne valimisi.

Teiseks on küsimus muidugi uurimiskomisjoni tahtes selgitada selles küsimuses tõepoolest tõde välja. Ilmselgelt seob komisjoniga oma lootused räige valega vahele jäänud Vahur Kraft. 8. veebruaril palusin Kraftilt intervjuud, alternatiivina pakkusin ka avalikku debatti. Paaniliselt ajakirjanduse eest pagev pangajuht ütles suhtekorraldajate vahendusel 19. veebruaril: "Tänan pakkumise eest, kuid olen oma selgitusi ja seisukohti korduvalt avalikult väljendanud ning midagi uut sellele lisada ei ole. Kordan veelkord, et olen valmis igati avatud ja tihedaks koostööks Riigikogu uurimiskomisjoniga."

Kui palusin mitte eksitada meediat valega, justkui oleks ta avalikkusele midagi selgitanud, tuli järgmisel päeval veelgi tähelepanuväärsem vastus: "Teie küsimusele vastasin juba eile. Selles on selgelt öeldud, et teen täielikult koostööd loomisel oleva Riigikogu erikomisjoniga. Demokraatlikus riigis ei ole kombeks suhelda kõrgema riigivõimu kandjaga esmalt läbi ajakirjanduse. Kui saabub aeg intervjuudeks ja avalikeks kommentaarideks, siis seda ka teen."

Sellest suhtumisest tajub selgelt, et Kraft on oma õlekõrreks valinud just Riigikogu uurimiskomisjoni.

Loomulikult sõltub igasuguse uurimiskomisjoni tõhusus ja tahe selgitada tõde tema liikmetest. Sellega seoses võtan vaatluse alla kolm väljapakutud komisjoni liiget viiest ehk omamoodi enamuse otsustamistel.

Marko Pomerants

Geoloogi haridusega Marko Pomerants on Riigikogu õiguskomisjoni esimees. Kõikidele vastuväidetele kurdiks jäädes vedas ta läbi valitsuse eelnõu, millega kohtuotsuse täitmiseks kavatsetakse maha müüa sihtasutuse VEB olematu vara ja olematud nõuded ning saadud raha eest kompenseerida kahju kannatajatele. Arvestatav pretendent Riigikogu ajaloo lollima otsuse tiitlile ootab lähiajal elluviimist. Võib juba ette garanteerida: nalja saab jälle nabani, kui see tegelikult kõik nii masendavalt kurb ei oleks.

Eelnõu menetlemise ajal esitasin Pomerantsile küsimuse, et võib-olla oleks mõistlik enne moodustada parlamendi komisjoni VEB-fondi problemaatika uurimiseks. Pomerantsi veidi segane vastus: "Eelnõust tulenevad seoses olulist tähtsust omavad asjaolud on minu hinnangul kõik võimalik välja selgitada õiguskomisjoni menetluse käigus."

Tegelikkuses kujunes õiguskomisjon farsiks, kes ei selgitanud välja midagi, jättis tähelepanuta igasugused teistsugused seisukohad ning esitas parlamendile muutmata kujul valitsuse esitatud eelnõu. Võimaliku uurimiskomisjoni suhtes oli Pomerants toona aga eriti resoluutne: "Selle eelnõu puhul ei ole kahtlustäratavaid või varjatud asjaolusid, mille uurimiseks peaks erikomisjoni moodustama."

On seda kummalisem, et pärast seda esitas IRL Pomerantsi VEB-fondi uurimiskomisjoni liikmeks! Kas sellelt poliitikult on aga üldse põhjust oodata mingitki tahet tõde välja selgitada, on ülimalt kaheldav.

Aivar Riisalu

Mida me teame näiteks poliitik Riisalu kavatsustest ja põhimõtetest komisjoni töö ja lõpptulemuse suhtes. Käime poliitiku sõnade ja mitte tegude järgi. 12. detsembril 2011, vastas Riigikogus VEB-fondi teemalisele arupärimisele rahandusminister Jürgen Ligi. Alati aktiivne Riisalu esitas oma arvamuse selles küsimuses: "Aga kodanikuna tunnistan, et jäägu see siis ajalukku õpetuseks, aga tahaks teada tõde küll, ja eelkõige just küsimuses, kas kõiki protsessis osalenud osapooli koheldi võrdselt, ja kui neid ei koheldud võrdselt, siis võiks ühiskond vähemalt teada saada, kellele tehti liiga ja kes lahkus, nagu öeldakse, olukorrast väheke turvalisemat."

Tänaseks me teame tänu Eesti Panga uutele ausatele juhtidele, et "väheke turvalisemalt lahkus olukorrast" Vene viinaärimees Aleksandr Matt, kingituseks 32 miljonit dollarit keskpanga ja valitsuse raha!

Uurimiskomisjoni töö algust arvestades on justkui julgustav ka Riisalu sõnavõtu kokkuvõte: "Loodame, et me leiame mehisust minna selles asjas lõpuni, et vähemalt aru saada, mis siis tegelikult juhtus."

5.novembril 2012 vastas Riigikogus järjekordsele VEB-fondi teemalisele arupärimisele juba Eesti Panga uus president Ardo Hansson. Riisalu seisukohad olid vähem kui aastaga pöördunud pea peale: "Tegelikult on olukord vaieldamatult tõsine. Aga mina olen isiklikult seisukohal, et Eestis on liiga palju minevikus tuhnimist. Me peaksime pigem keskenduma sellele, kuidas oma eluga edasi minna."

Riisalu jätkas: "Milleks tekitada viha, mida tooks endaga kaasa VEB-fondi kohta mingisuguse info saamine, mille alusel suhteliselt suure tõenäosusega ei ole võimalik enam mitte kedagi vastutusele võtta, sest rong on ära sõitnud?"

Ei tea, alles äsja presidendi vastuvõtul naeratasid Vahur Kraft ja Siim Kallas publikule ja ei paistnud seda Riisalu kardetud viha kusagilt!

Missugusel seisukohal on Riisalu homme, ülehomme ja üleülehomme, seda on täiesti võimatu prognoosida. Poliitiku seisukohad võivad olla muutlikumad kui kevadine ilm.

Väino Linde

Oleme jõudnud komisjoni viienda, Reformierakonna liikmeni. Reformierakonda komisjonis esindava Väino Linde suust pole teadaolevalt veel keegi mitte kunagi kuulnud arvamust VEB-fondi kohta. Jääb vaid loota, et Lindel oma arvamus eksisteerib. Just Linde võib aga muutuda viieliikmelises komisjonis otsustavaks kaalukeeleks: kui tõsiselt oma tööd tegema hakatakse ning kas eesmärgiks seatakse tõe väljaselgitamine või kinnimätsimine.