17. veebruaril tähistas kauaaegne E.E.L.K. Saksamaa praost Toomas Põld 90. sünnipäeva.
Toomas Jeremias Põld on sündinud Tartus 1920.a. Peeter ja Helmi Põllu seitsmenda lapsena. Peeter Põld oli sel ajal Tartu ülikooli kuraator, Helmi Põld aga tütarlastegümnaasiumis õpetaja. Kokku sündis perre 11 last.
Südamesoov
Isa ja kahe õe surm 1930.a. sügisel muutis senist elu. Toomale jäi meelde, kuidas ema järgneval jõuluõhtul laulis: „Nüüd igavene päikene paistab kõige ilmale. Kesköösel tema helendab, meid päevalasteks sünnitab.“ Ema vaprus ja usk kinnitasid poja otsust teoloogiat õppida. See oli ka ema südamesoov.
Nõukogude võim sulges 1940 usuteaduskonna, küll sai õpinguid jätkata arstiteaduskonnas. Saksa okupatsiooni ajal avati Usuteaduslik Instituut, mille Põld lõpetas 21. veebruaril 1944. 3. septembril 1944 ordineeris Johan Kõpp Toomas Põllu Tallinna toomkirikus viimase teoloogina enne Nõukogude vägede sissetungi. Ettenägelikult soovis Kõpp, et noor õpetaja asuks keeruliste aegade selginemiseni tööle Hiiumaale Reigi kogudusse.
Septembris 1944 põgenes Helmi Põld koos viie tütrega Hiiumaale, koos otsiti võimalust Rootsi minekuks. Ainsaks võimaluseks jäi minna Saaremaale. 28. septembril lahkuti Roomassaare sadamast Saksamaale usus, et lahkumine on ajutine.
Töö laagrites
Võõrsil sai esimeseks peatuspaigaks Halle. Põld tegi juba 1944.a. lõpus läbi homileetilis-katehheetilise seminari Halle-Wittenbergi ülikoolis. 1944.a. oli Saksamaal umbes 40.000 eesti põgenikku. Idarinde lähenedes põgeneti lääne poole. Perekond Põld jõudis Bielefeldi vaiksel laupäeval 1945 ja sai peavarju diakooniakeskuses Bethel, kus meditsiini õppinud Põld sai tööd sanitarina.
1947–50 oli Toomas Põld kiriku- ja kooliõpetajana ametis Bielefeldi ümbruse Blombergi, Detmold-Hiddeseni ja Augustdorfi laagrites. Ka asus ta õppima 1947.a. suvesemestril Bonni ülikooli usuteaduskonnas. Järgneval talvesemestril katkesid õpingud haiguse tõttu.
Töö viis teda kokku nägusa sakslanna Margarete Geibeliga. 1949.a. nad abiellusid, peresse sündis kolm last. 1950 kutsuti Toomas Põld Westfaleni Evangeelse Maakiriku teenistusse.
Leiva-amet aastakümneteks
Pärast vikaari- ja abiõpetaja-aastaid valis Bielefeld-Stieghorsti kogudus ta 1956.a. pihtkonnaõpetajaks. Sellest sai tema põhitöö ja leiva-amet kolmekümneks aastaks.
Samal ajal jätkus töö eesti kogudustes. Emakeelse kiriku tähtsus pagulasrahva jaoks oli väga suur. Kirik muretses toetusi, abistas väljarändamisel, hoolitses vaimse emana eestikeelsete jumalateenistuste ja ametitalituste korraldamise eest. Pastor Põllu teenimispiirkonnaks jäi Kesk-Saksamaa, kus lisaks Bielefeldile olid kuulutuspunktid Münsteris, Kölnis ja Dortmundis, kuid väikestele kaasmaalaste gruppidele jumalateenistuste pidamiseks tuli reisida üle kogu Lääne-Saksamaa Hamburgist Münchenini.
Esimeseks praostiks
Eestlaste kodukirikuks Bielefeldis sai 1962.a. Beckhofi kirik, kus ühe katuse all on luterlased, ortodoksid ja katoliiklased. Igale konfessioonile on sisustatud oma kirikuruum. Eestikeelseid jumalateenistusi peeti kord kuus ja suurematel pühadel. E.E.L.K. moodustas Lääne-Saksamaale oma praostkonna. 21. juunil 1974 peeti Münsteris praostkonda asutav koosolek. Praostiks valiti Toomas Põld.
1985, jäänud Saksa kirikust pensionile, sai ta täielikult pühenduda eestlaste usulisele teenimisele. Aastatega kahanes töötegijate hulk ja koguduste liikmeskond, 1990. aastate keskel jäi praost Põld ainukeseks eestikeelseks õpetajaks Saksamaal. Alates 80. eluaastast (2000.a.) jäi ta kirikutööle abiks praost emeeritusena.
Suhted kodumaaga
45 aastat oli möödunud, kui Toomas Põld 1989.a. taas Eestisse tuli. Sel ajal tihenesid suhted kahe kiriku vahel. Bielefeldis võõrustati sageli ametivendi kodumaalt. Praost Põld organiseeris mitmesugust abi, milles teda pühendunult aitas abikaasa Margarete. Pikka aega oli Põld tegev Välis-Eesti piiblitõlke ja lauluraamatu komisjonides. Koostöös EELK lauluraamatukomisjoniga jõuti KLPR väljaandmiseni 1991.a. Sealt leiame ta nime mitme laulu tõlkijana.
Aastaid tegeles ta eesti keelde tõlgitud palvete ja katekismuse keelelise analüüsiga. Sellest kasvas välja magistritöö, mille ta kaitses 1996 Tartu ülikoolis. Raamatuna ilmus uurimus pealkirjaga „Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532–1632“.
2007.a. ilmus „Luuka evangeeliumi seletused“, mis on koostatud põgenikelaagris Augustdorfis peetud piiblitundide alusel.
Soovime mag theol praost Toomas Jeremias Põllule Jumala õnnistust ja head tervist!
Lühendatult ajalehes Eesti Kirik nr 8, 17. veebruaril 2010 ilmunud Toivo Põllu artiklist.
Toomas-Jeremias Põld
• Sündinud 17.02.1920
• Ordineeritud 3.09.1944 Tallinnas.
• Töötanud 1947-50 kiriku- ja kooliõpetajana Saksamaa laagrites, olnud 1950-85 Westfaleni Evangeelse Maakiriku teenistuses.
• E.E.L.K. Saksamaa praost 1974-2000
• Kaitsnud 1996 magistritöö Tartu ülikoolis.
_______________________________________________________
Toomas Põld on hoidnud alal elavat usku
Eesti kirikud | 26 Mar 2010 | EKEesti Elu
Eesti kirikud
TRENDING
