Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi. Esiteks rahvastiku probleemi mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.
Jüri Toomepuu töötas pikemat aega USA armee uuurimiste analüütikuna ja armee värbamispeakorteri uurimistööde ülemana. Ta on avaldanud hulgaliselt teaduslikke töid ja artikleid riigikaitse ja kaitseväe teemadel. Ta teaduslikud uurimised on täiendatud hulgaliste kogemustega lahingutandril. Korea sõjas ülendati ta viie kuu jooksul reamehest vanem allohvitseriks. Ajakirjanduses pälvis ta tähelepanu kui "pataljoni kõige julgem mees", kes tegi rindel 150 luurekäiku, palju nendest vaenlase tagalasse. Lahinguteenete eest anti talle USA Kongressi eriseadusega Ameerika kodakondsus ja ülendati ohvitseriks. Ta võitles vabatahtlikult kommunismi vastu ka Vietnami sõjas, kus ta tegutses peamiselt lahinglendurina. Ta on sissisõja lahingu- ja staabiohvitseri kvalifikatsiooniga (rohelise bareti kandja) ning vääristatud ka langevarjuri, vanemlenduri, "Ranger'i" ja kahe sõja lahingujalaväelase tunnusmärkidega. Jüri Toomepuu on autasustatud USA Erakorraliste Teenuste Risti (isikliku vapruse eest antav kõrguselt teine autasu), Hõbe Tähe (kõrguselt kolmas), Vietnami Palmilehega Gallantsue Ristiga ja 15-ne lennumedaliga.
Enne Eesti Vabariigi de facto taastamist teenis ta Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse sõjaministrina, mil ta aitas taastada Eesti Vabariigi Kaitseliitu. Ta naasis oma sünnimaale Eesti Kodanike Komiteede Kongressi saadikuna, organiseeris valimisteks Eesti Kodanike Liidu ja valiti esimesse okupatsioonijärgse Riigikogu liikmeks 4,6 isikumandaadiga.
Jüri Toomepuu avaldab lootust, et lahendused mida ta pakub aitavad luua ta sünnimaale uue alguse, sellise, mis tõeliselt tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. "See on minu kõige suurem südamesoov, seda soovin rohkem kui midagi muud siin maailmas", kinnitab ta.
