USA-s toimusid teisipäeval 8. novembril kongressi valimised. Valijad andsid oma otsuse kõikide 435. saadikutekoja kandidaadi ja 35. senati kandidaadi kohta. Senat on 100 liikmeline; kaks senaatorit igast osariigist. Samuti valiti sellel aastal 36 osariigi kuberneri ja muidugi ka paljud osariikide saadikukodade ja senatite liikmed. Järjekordne presidendi valimine toimub kahe aasta pärast, aastal 2024.

Kuna demokraadist president Joe Biden on üks kõige ebapopulaarsematest presidentidest USA ajaloos, lootsid vabariiklased saavutada suure võidu. Seda ei juhtunud - demokraatide kandidaadid suutsid endid Bideni poliitikast ja prohmakatest distantseerida. Tavaliselt aitab president nn vahevalimistel teha valimiskampaaniat saadikutekoja ja senati kandidaatidele. Seekord demokraatide kandidaadid teda appi ei kutsunud.

USAs, vastupidiselt Eesti tavale, kutsutakse parempoolseid, kes on enamasti vabariiklased, punasteks ja demokraate, enamasti vasakpoolseid, sinisteks. See tava sai alguse aastal 2000, kui kaks suurt ajalehte, USA Today ja New York Times, kaardistasid oma veergudel vabariiklaste valimistulemused punaseks ja demokraatide omad sinisteks.

USAs võib igal osariigil olla oma reeglid ja meetodid valimistulemuste lugemiseks. Seetõttu polegi tulemused päev pärast valimisi veel teada. Näib aga tõenäoline, et saadikutekoja muutsid valijad punaseks. Päev pärast valimispäeva on vabariiklased võitnud saadikutekojas 220 ja demokraadid 175 kohta. 61 on veel otsustamata. Senatis on mõlemal parteil senini 48. Senati kontrollimiseks vajavad vabariiklased 51 kohta aga demokraadid ainult 50, sest võrdsete häälte puhul saab senatis hääletada asepresident, kes on vähemalt veel kaheks aastaks demokraat Kamala Harris.

Üks osariik kus veel kumbki senati kandidaat pole võitnud on Georgia. Osariigi valimisseadus näeb ette, et kui üksi senati kandidaat ei saa vähemalt 50 protsenti häältest, sooritatakse järel valimine 6. detsembril kahe kõige rohkem hääli saanu vahel. Samasugune olukord juhtus kaks aastat tagas. Siis võitsid demokraadid järel valimistel mõlemad Georgia osariigi senati toolid.

Valituks osutunud kongressi liikmed alustavad oma ametiaega järgmise aasta 3. jaanuaril. Kui vabariiklased võidavad kontrolli saadikutekojas saavad nad muuta USA poliitilist suunda, aga mitte palju, sest isegi kui vabariiklastel õnnestub saada enamuse saadikutekoja kui ka senaatorite hääled oma seaduseelnõudele, demokraadist president Joe Biden saab neile veto panna. Seega võib arvata, et järgmise kahe aasta jooksul pole võimalik lahendada USA kõige tõsisemaid probleeme, nagu massiline ebaseaduslik sisseränne, inflatsioon ja vohav kuritegevus, või taastada Trumpi ajastul saavutatud USA energia sõltumatus.

Arvamusküsitluste ekspert Lee Carter avaldas arvamust, et USA ülemkohtu otsus mis tühistas varem kehtinud üleriigilise abordi seaduse, mängis valimistel tähtsamat rolli kui vabariiklased olid ennustanud. Samuti leidis ta, et kuigi Joe Bideni fossiilkütuste vaenulik poliitika oli inflatsiooni peamine põhjus, paljud valijad arvasid, et Bidenit ei saa inflatsiooni tekitamises süüdistada, kuna inflatsioon on jõudnud ka teistesse riikidesse.

Eestlased USAs

TRENDING