Avatud nimekirjade põhi-mõttele kindlaks jäänud riigikogu läkitas europarlamendi valimiste seaduse samal kujul uuesti Kadriorgu, lootuses, et president Arnold Rüütel selle kiirkorras välja kuulutab.
Häältega 64 : 31 vastuvõetud otsus võib külvata valimiste eel suurt õiguslikku segadust, kui president läheb oma tõe kaitsmisel välja riigikohtuni. Esimest korda lükkas president Arnold Rüütel seaduse tagasi poliitilistel motiividel, mis on aga riigikohtus kasutud. Mõne juristi hinnangul saaks Rüütel seadust edasi vaidlustada argumendiga, et olukord, kus kandidaadid ei tea valimiste eelõhtul, millised nimekirjad tulevad ega saa seetõttu oma kampaaniat kavandada, rikub nende õigusi. Kanal 2 uudistesaade teatas eile õhtul, et president kavatseb seaduse välja kuulutada.
Reformierakondlase Rein Langi sõnul oli juba põhiseaduskomisjonis keskseks küsimuseks, mida teeb president.
“Reformierakonna esindajad ütlesid, et segaduse eest vastutab parlament. Keskerakonna esindajad ütlesid, et segaduse eest vastutab president,” sõnas ta. Kinniseid nimekirju pooldav Lang kaitseb seisukohta, mille järgi peab eurosaadikuid valima kehtiva seaduse alusel.
Seisu komplitseerivad lähenevad tähtajad. Vabariigi valimiskomisjoni jaoks on kriitiline päev 14. aprill, kui algab kandidaatide esitamine. Kui selleks ajaks lahendust pole, on osa valimistoiminguid tehtud ühtede reeglite alusel, järgmised tehtaks ilmselt teiste reeglite põhjal, kui kõrgeim kohus avatud nimekirjad jõustab. “Valimiskomisjon pöördub siis riigikogu poole, kes ainsana saab anda õigusliku lahendi,” ütles komisjoni esimees Heiki Sibul. “Ootame õiguslikku selgust, mida rutem see tuleb, seda parem.”
13. juuni valimised tulevad Sibula lubaduse kohaselt “nii või teisiti”. Sarnaselt nelja varasema korraga pidas riigikogu ka eile maha tulise debati. Koos presidendiga on ühel pool rindejoont Rahvaliit ja Reformierakond ning teisel pool Res Publica, Keskerakond, Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid.
KOMMENTAARID
Andres Herkel (Isamaaliit)
Antud seadus ei kitsenda mingil moel Eesti kodanike põhiõigusi. Jämedalt öeldes kitsendatakse siin üksnes kitsa grupi, võib-olla kahe venna õigust, öelda, kes on ühe või teise erakonna esindajad Euroopa Parlamendis. Ma ei arva, et nn kahe venna õigus (viide Rahvaliidu poliitikute Villu ja Janno Reiljani väidetavale presidendi mõjutamisele – toim) või kitsa rühma õigus peaks olema põhjus, et antud seaduse menetlemist pidurdada, nagu siin on korduvalt tehtud.
Märt Rask (Reformierakond)
Me teeme valiku poliitika professionaalsuse või populaarsuse vahel. Professionaalsuse hindajaks saavad olla erakonnakaaslased, kõik erakonnad ise. Populaarsuse hindamiseks on tarvis klantspilte, kõmisevaid ja tühje kõnesid. Kui me valime selle mudeli, siis on peatselt riigikogus uuesti kuningriiklased. Me valime mudeli, mida Jörg Haider on Euroopas väga selgelt näidanud.
Kui me oleme selle tee valinud, siis Reformierakond on kindlasti jõud, kes suudab selles seltskonnas kaasa rääkida. Maie ja Valdur on meie erakonna liikmed.