Seaduse vastuvõtmiseks on parlamendierakondadel hääled koos
Sundüürniku seisuses on veel umbes 7200 leibkonda, kellest 2900 vajab abi


“Sundüürnikud pole paadialused, vaid inimesed, kes teevad tööd ja maksavad makse. Neil on õigus riigilt kaitset saada,” ütleb üks sundüürnikest, teatri- ja muusikamuuseumi teadur Inna Kivi. Võimuliit tahab üüri piirmäärasid kaotava seaduse vastu võtta nädala pärast.
Foto: PILLE-RIIN PREGEL

Täna vaatavad ärevusega Toompea poole tuhanded sundüürnikud ja õigusjärgsed majaomanikud, sest riigikogus tuleb otsustamisele üüre vabaks laskva elamuseaduse muudatuste edasine saatus.

Ruutmeetri eest 15 krooni maksev Inna Kivi usub, et üüri piirmäärade kaotamisel lööb omanik kohe hinnad üles. “Juba praegu ei pea ta kinni seadustest ega remondi lagunevat maja,” ütles Kivi.

Kivi elab sünnist saati Pärnu maantee 40 majas, kus üüripere staatuses on kokku 15 perekonda. Selle Tallinna kesklinna maja probleeme on kümme aastat lahatud kohtutes. Kuigi neljandiku maja osas on tagastamisotsus tühistatud ja Kanadas elanud teise neljandiku omanik on surnud, on maja juba kolm korda edasi müüdud.
“Senini pole kohus suutnud selgitada, miks mõtteliselt poolt maja omav omanik küsib üüri terve maja eest,” lausus Kivi.

Kannatavad mõlemad

Peeter Ploompuu Õigusjärgsete Omanike Liidust märkis, et nad saavad üürnikest aru, aga ka neist tuleb aru saada. “Haletsetakse üürnikke, kuigi kannatajad on mõlemad,” ütles Ploompuu.

Tema sõnul hävinevad praegu kultuuriliselt väärtuslikud puumajad, sest omanikel ei jätku remondiks raha. “Ruutmeetri hind peaks olema vähemalt 30 krooni. Üürid on vabad Tartus, Valgas ja mujalgi ja midagi katastroofilist pole juhtunud,” märkis ta.

Evelyn Sepp keskfraktsioonist ütles, et nad kasutavad kõiki võimalusi eelnõu torpedeerimiseks. Sundüürnike kaitsele asunud parteil pole aga erilisi väljavaateid eelnõu teise lugemise katkestamiseks, sest Res Publica, Reformierakond ja Isamaaliit on asja kiire seadustamise poolt.

Eelnõu algatanud valitsuse andmetel on sundüürniku seisuses veel 7200 leibkonda, kellest ligi 2900 vajab eluasemeprobleemi lahendamisel riigi abi. Üüride priiks tegemine nõuab toimetulekutoetuste maksmiseks 30–35 miljonit lisakrooni. “Piirmäära kaotamine on ainuvõimalik tee, et anda omanikele õigus nende vara kasutamiseks,” märkis majandusminister Meelis Atonen. “Omanikud osutavad praegu üürnikele riigi eest sotsiaalabiteenust.”

Omanik vajab kokkulepet

Atoneni väitel on üürnikud edaspidi igati kaitstud, sest seaduse järgi saab iga üüritõus olla vaid kahepoolne kokkulepe. “Ühepoolselt üüri 15–20 korda suurendada ei saa.”

Omanikud taotlevad omakorda “poolte kokkuleppe” klausli tühistamist.

Keskerakondlase Siiri Oviiri sõnul lükkab võimuliit suure hulga inimesi, paber näpus, sotsiaalosakonna ukse taha. “Üürnik on nõrgem pool, tihti on ta 70–80-aastane,” ütles Oviir.

Eelnõule vastandub ka Rahvaliit. Üks erakonna liidreid Jaak Allik tegi esimesel lugemisel Eesti poliitikas harvanähtava teo, raputades endale tuhka pähe. Ta ütles, et tunneb häbi hääle pärast, mis ta andis 12 aastat tagasi palju valu toonud omandireformi aluste seadusele.

Märkmed: