Kalamaja Muuseumis saab osta kolme euro eest selle ilusa pruunist paberist ümbriku. ,,Pakist leiad nelja erineva eesti kodude populaarsema maitsetaime seemned“: 0,5 grammi basiilikut, 3 gr aedtilli, 2 gr koriandrit ja 1.5 gr lehtpeterselli. Juhis pakis soovitab maitsetaimi kasvatada eraldi, „aga miks mitte esitada endale Tootsi aia väljakutse ja külvata kõik segamini. Aiandus – see on avastamine ja katsetamine ning puhas rõõm näpud mullas toimetamisest!“

„Mina,“ sosistab Toots Imelikule kõrva, kusjuures ta kahtlaselt ringi vaatab, „mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on.“ (Oskar Luts. Kevade. - Tallinn: Eesti Raamat, 1968. - Kogu Tootsi peenra lõik lk. 319 - 321)

Interneti-avarustes võib seda lugu hõlpsasti leida siit: https://miksike.ee/docs/lisa/3...

Kevades ilmutas Joosep Toots aedvilja külvamisel üpris suurt loomingulisust, sokutades peenrale mitme vilja seemneid läbisegi. Kui mingi asi on pisut kaootiline ehk ebakorrapärane, võidakse seda nimetada Tootsi peenraks.

„Joosep Toots oli päris kindlasti üks Palamuse nutikamaid mehi ning tema kirju segapeenra võib lugeda tänapäevase taimekaitse ja söödava iluaia „vanaisaks“. Teistmoodi tegemine kohtab algul ikka võõristust ja imestust, pisitasa võib aga kujuneda trendiks ning üllatada heade lahendustega.“ ([b]Tootsi peenar[b] ... kastides, Lylian Meister, kodus.ee)
„Kaval nipp kahjurite eksitamiseks on köögiviljade läbisegi külvamine ehk Tootsi peenar. Sealt ei leia kahjurid lihtsalt „õiget“ taime üles. Samuti tõkestab see taimehaiguste levikut.“ (Õhtuleht)

„Solarise keskuses on septembri lõpul üleval näitus ,,Kogukondlik Tootsi peenar“, mis tutvustab Tallinnas aina populaarsemaks muutuvat kogukonna-aiandust (community gardening) ja selle positiivset mõju nii linlastele kui linnaloodusele.“ (tallinn.ee)

Ebakorrapärasust, mis juba suureks segaduseks kasvanud, nimetavad eestlased [b]Segasumma suvilaks[b]. Teate, kes seal elab? Koos ahvi ja täpilise hobusega? See on Pipi Pikksuka kodu. Rootsi (ja ka inglise) keeles Villa Villekulla. Astrid Lindgren kirjutas Pipi 30 aastat pärast Lutsu Kevadet. Kui ta oleks olnud teadlik Tootsi peenrast, oleks see sobinud Pipi Segasumma suvila aeda nagu valatult.

Riina Kindlam, Tallinn

Eestlased Kanadas

TRENDING