Kuigi töötus Eestis on endiselt kõrge, on see viimastel aastatel hakanud tasapisi kahanema. Hakkajal tööotsijal on seadusega õigus tasuta täiendkoolitusele ning seeläbi võimalus tööturul tulemuslikumalt konkureerida.
Eestis on tegu strukturaalse tööpuudusega. Ühelt poolt vajavad paljud inimesed tööd ja teisalt on olemas ka nõudlus tööjõu järele, kuid tihtipeale ei vasta tööotsija oskused ja vilumused tööandja vajadustele. Ohustatud on ka inimesed, kes täna veel töötavad, kuid võivad nõudmiste kasvades töökohast ilma jääda. Siin tuleb appi tööturukoolituse programm, millega tegeleb Eestis Tööturuamet.
Koolituse eesmärk on tööotsija kutsealaste, erialaste ja ametialaste oskuste ning vilumuste täiendamine või nende omandamine. Lisaks ka tööturul kohanemiskoolituse kaudu tõsta tööotsija konkurentsivõimet. Tööturuameti spetsialisti Marika Lundeni sõnul on koolitust õigus taotleda igal tööhõiveametis registreerunul. „Kui inimesel on juba kindel koolitussoov, täidab ta avalduse blanketi ja saab nädala jooksul vastuse, kas tema taotlus rahuldatakse või mitte,“ rääkis ta.
Noor ema Tiina rääkis raskustest, mis kaasnevad peale lapsepuhkust tööle naasmisega. Tema oli kahe lapsega kokku viis aastat kodus. Töölemineku ajaks oli endine töökoht kaotatud, tuli uut otsima hakata. Tiina otsingud kandsid vilja kohe pärast tööturuameti võimaldatud kursustel käimist. Läbinud arvutikursused, õppinud koolituse raames täiendavalt inglise ja soome keelt ning võtnud ka asjaajaja-täiendõpet, jõudis ta tiheda sõela läbi töökohani uues hotellis.
Kuigi koolitusele soovijate seas on palju noori emasid ja pensionieelikuid, möönas Lunden, et kõige enam tulevad tööturukoolitusele siiski kutseõppeasutuse- või kõrgkoolilõpetajad. „Aktiivsemad on naised ja eesti keelt emakeelena mittekõnelevad isikud. Teatud mõttes on see arusaadav, sest on ju neil tunduvalt raskem tööd leida kui eesti keelt valdavatel tööotsijatel,“ selgitas Marika Lunden.
Tööotsija suunatakse tööturukoolitusele tingimusel, et ta peale koolitust on koheselt valmis tööle asuma ja ei ole seni tööle saanud vajalike oskuste puudumise tõttu. Lunden rääkis, et kui tööotsija ei tea, mida ta sooviks õppida, suunab koolituskonsultant ta kutsenõustaja juurde.
Pereema Aivi kaotas ametikoha kümme aastat tagasi pärast kohaliku sovhoosi likvideerimist. Mõni aasta lastega kodus olnud, arenes naises soov oma kodukohas turismindusega tegelema hakata. Tööturuameti korraldatud koolituse kaudu sai ta lisateadmisi väikeettevõtte asutamiseks ja arendamiseks, nn. äriplaani koostamiseks. „Lisasissetulek suvehooajal on suurele perele igati marjaks ära kulunud,“ rääkis Aivi.
Praegu koolitusel käiv Marika rääkis, et kuigi õpitav on huvitav ja väga kasulik, ei saa olla kindel, et oma uusi teadmisi kohe rakendama saab hakata. "Kui tööturukoolitus läbi, annab see eelise, kuid paber ei kindlusta iseenesest veel töökohta. Seda tuleb alles otsima hakata.“
Tööturuametil on plaanis hakata suuremat tähelepanu pöörama pensionieelikute ja pensionäride täiendõppele. Riik hakkab selleks raha eraldama, et veelgi Eesti tööhõivet suurendada. Pensionil ja pensionieelses eas inimeste jaoks valmistatakse ette projekte, et nad ei kaotaks olemasolevat tööd. Neile korraldatakse täiendkoolitust, näiteks viiakse läbi arvutiõpetust eakatele.
Tööhõiveamet peab arvestust koolituses osalevate töötute ja õppe lõpetanute ning nende tööle asumise kohta. Lundeni sõnul esitavad tööhõiveametid iga kvartali lõpus aruande tööturuametile, kus näidatakse ära koolituse lõpetanute arv, erialad, maksumus ja rakenduvus.
Riigi Tööturuamet loodi 1990. aastal. Tööhõiveametid hakkasid inimesi töötuks registreerima ja tasuta tööturuteenuseid osutama alates 1991. aastast. Aastal 2001 suunati Eestis tööturukoolitusele 10.233 inimest.
hetamm@hot.ee
Töötu lootus
Eestlased Eestis | 26 Nov 2002 | Helina TammEWR
Eestlased Eestis
TRENDING
