Võrdluseks olgu öeldud, et jaanuaris 2009 oli Eestis töötuse protsent 9,9 suurenedes seejärel pidevalt ja kiiresti ning kulmineerudes aprillis 2009 19% juures, langedes seejärel tõusuga sarnaste tunnustega ja augustis 2011 oli töötuse protsent Eestis 11,4 tõustes seejärel mõne kuu möödudes jälle, olles oktoobris 2011 12,1% . Seejärel on tööpuudus Eestis jälle langenud ja oktoobris 2012 oli see 9.5%.
tabel:SP
Rootsi tööpuuduse graafik on küllaltki stabiilne ja kui oletada 2008 aasta kriisi mõjusid tööpuuduse näitajatele, siis jõudis effekt kohale nihkega kulmineerudes 2009 aasta teises pooles olles seejärel langustrendis alates 2009 aprillist, mil ta saavutas kõrgpunkti.
Peab kindlasti ütlema, et 2008 aasta kriisi oli Rootsis üksikisiku tasandil siiski väga vähe tunda, kui üldse. Tavainimesele see üldjuhul suurt mõju ei avaldanud ja majanduse tasakaalus hoidmiseks alla lastud riigipanga intress tõi majalaenu omanikele pikka aega hoopis suurt kergendust lisades pere-eelarvele kohati tuhandeid kroone lisa. Kodulaenu intressid on madalad ka praegu jäädes ligikaudu 3-4% piirile.
Samas on tulumaksu koormus langenud ja ka see on paljudele leibkondadele argises peremajanduses suurt kergendust toonud.
Kindlasti on tööpuuduse kontrolli all hoidmisele kaasa aidanud valitsuse sammud ”mustade” tööotste ”valgeks” muutmisel. Näiteks tasutakse leibkonnale 50% tööjõu maksumusest teatud kulutatud summa ulatuses ehitustööde puhul, mis omakorda teeb mõttetuks musta tööjõu kasutamise, see lihtsalt ei tule odavam. Sama käib mitme majapidamisteenuse kohta.
Rootsi poliitikud on tööturu reguleerimise vajadusest väga teadlikud ja nad teevad seda oskuslikult. Töötuse protsent on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud kõrgem kui 10 % ühel perioodil detsember 1996 kuni juuni 1997, mil see siiski ei tõusnud kõrgemale kui 10,5%. Valimistel enim hääli saanud moderaatide erakonna esmane prioriteet ongi tööpoliitikaga seotud küsimused.
Lee Perner
