Lahkuv 2010. aasta oli maailmapoliitikas väga kirev, kusjuures ükski sündmus eraldi polnud teistest minu arvates olulisemalt esil. Olen selle blogi algusest saati püüdnud aasta lõputi pakkuda oma TOP-10 rea, nii ka nüüd. Seejuures pole sündmused tähtsuse järjekorras. Kindlasti oli maailmale või ka meie regioonile tähtsaid sündmusi kaugelt rohkem, kuid siin on minu valik.
1. Wikileaksi "kaablipaljastus". Selle aasta ehk kõige enam kõmu tekitanud sündmus, mille suhtes on esitatud palju vastakaid arvamusi. Üks peamisi järeldusi sellest on minu arvates kinnitus USA diplomaatia kõrgest professionaalsusest.
2. Smolenski lennukatastroof. Poola presidendi ja tema kaaskonna traagiline hukkumine Smolenski lähedal Katõni mälestusüritusele saabumisel šokeeris mitte üksnes Poolat, vaid kogu maailma. Kuigi õnnetuse kõik asjaolud on veel välja selgitamata, toimus selle järel oluline pingelõdvenemine Venemaa ja Poola suhetes.
3. Konflikti teravnemine Korea poolsaarel. Maailma üheks konfliktiohtlikumaks piirkonnaks kujunes sellel aastal Korea poolsaar. Arvestades tuumarelvade olemasolu Põhja-Koreal ning piirkonna vahetut lähedust maailma suurmõjutajatele (eriti Hiina, Jaapan, Venemaa, ka USA) nii majanduses kui julgeolekus, võib kriisi süvenemine tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi. Seepärast on oluline jätkuv rahvusvaheline surve eeskätt Põhja-Korea taltsutamiseks.
4. Hodorkovski kohtuprotsess. Moskva Hamovniki kohtus toimuv Hodorkovski kohtuprotsess on taaskordseks peegelduseks Venemaal valitsevast õigusriigi põhimõtete väänamisest. Hodorkovski süüdimõistmine erapooliku kohtupidamise kaudu ning ilmselgetel poliitilistel motiividel peaks kindlasti mõjutama lääneriikide suhteid Venemaaga.
5. Euroopa Liidu võlakriis. Lahkuv aasta raputas tõsiselt Euroopa Liidu majandust, kuna ilmnesid tõsised probleemid liikmesriikide finantspoliitikas. Samas on ühendus vaatamata oma suurusele ja keerukusele reageerinud kiiresti probleemide lahendamisele. Ühenduse rebenemise vältimiseks tõuseb kriisist väljumisel ühiste poliitiliste otsuste mõju. Eesti ühinemine eurotsooniga on seda silmapaistvam.
7. NATO kaitseplaanid Balti riikidele. NATO kaitseplaanide kinnitamine Balti riikide suhtes oli iseenesestmõistetav samm, kuigi selle saavutamiseks tuli meie diplomaatidel teha palju tööd. Kaitseplaanide olemasolu tugevdab veelgi Balti riikide pikaajalist julgeolekut, tugevdades nähtavat heidutust ükskõik millise võimaliku vaenlase suhtes.
8. Hiina möödus majanduses Jaapanist. Jätkus Hiina mõju kasv maailmas. Hiinast sai ametlikult maailma teine majandus. Nüüd on Hiina ette jäänud vaid Ameerika Ühendriigid, kellest möödumist ennustatakse järgmise paarikümne aasta sees.
9. Põhja meretee kasutuselevõtt. 2010. aasta augustis ja septembris võeti esimest korda kasutusele Põhja meretee. Jää sulamine (septembris oli tee peaaegu jäävaba) võimaldab enam kui kolmandiku võrra vähendada aega ja kulutusi Euroopa ja Aasia vahelises meretranspordis. Esimene tanker, mis vedas Murmanskist Ningbosse 70 000 tonni gaasikondensaati, kandis nime Baltika. Ühes sellega kasvab Arktika roll maailmapoliitikas. Väidetavalt on Arktikas peidus vähemalt veerand maailma kütusevarudest.
10. Tšiili kaevurite ime. Lahkuva aasta ehk kõige positiivsemaks ja imeväärsemaks sündmuseks oli 33 Tšiili kaevuri pääsemine maa-alusest vangistusest. See sündmus õpetas, et lootust ei tohiu kaotada ka kõige keerulisemas situatsioonis ning et inimvõimete piire pole jätkuvalt avastatud.
Nagu mainisin alustuseks, võiks seda rida ju pikalt jätkata. Mainida võiks näiteks veel Euroopas valitsenud transpordikaost tuhakriisi ja lumeuputuse aegu, metsapõlenguid Venemaal, salajast sõda Iraani vastu, Türgi mõjukuse kasvu regioonis, islamiterrorismi jõudmist Skandinaaviasse, "multikulti" lõppu Saksamaal, START leppe ratifitseerimist USA Senatis, vahevalimisi Ameerika Ühendriikides, Isegi Savisaare rahaküsimine KGB järglastelt võiks siia sisse mahtuda.
EE Online. Tänu Marko Mihkelson! Allikas: http://markomihkelson.blogspot...