Marko Mihkelson Reede, 28. detsember 2012
Taas on üks aastaring täis saamas ning aeg kokkuvõtteid teha. Olen siin ajaveebis 2006. aastast alates pakkunud iga aasta lõpul oma väikese valiku nendest sündmustest, mis lahkuv aasta Eestist vaadatuna ehk kõige enam maailma mõjutasid. Kui aasta tagasi kirjutasin, et maailm on muutunud väga dünaamiliseks ja raske on valikut teha, siis ka 2012. aasta ei ole olnud sugugi vaiksem. Lisandunud on veel kindlam teadmine, et kuna maailma mõjutavad täna sedavõrd palju erinevaid tegureid, on üha keerulisem aimata, mis meid ees ootab. Alljärgnevad kümme sündmust on esitatud suvalises järjestuses.

1. Süüria kodusõda. Juba enam kui 45 000 elu nõudnud kodusõda Süürias on olnud maailma tähelepanu all kogu lõppeva aasta. Süüria verine konflikt peegeldab kahjuks väga erinevaid probleeme, mis omased kogu regioonile - islamiäärmusluse mõju kasv, ususektide vaheliste lõhede süvenemine, massihävitusrelvade habras julgeolek ja nende (ka näiteks Iraani ambitsioonide) mõju regiooni tulevikule, keerulised suhted riikide vahel (eriti keeruline on Türgi positsioon), Iraani ja Venemaa mõjutustegevused, Saudi Araabia ja Katari vastutegevused ja nii edasi. 2012. aasta lõpul näib konflikti lahendus veel väga kaugel. Foto on tehtud AP fotograafi poolt novembri lõpul Aleppos.

2. Obama võit, Romney kaotus. Demokraatliku maailma olulisemad valimised olid mõistagi USAs, kus vaatamata ennustustele kuulus kindel võit Barack Obamale. Vabariiklased olid küll lähedal tagasitulekule, kuid Romney ei veennud piisavalt kõhklejaid. Obama suurimaks väljakutseks saabvad olema riigi suure võlakoormaga seotud probleemid. Samas on ilmne, et USA jääb endiselt maailmapoliitika suurimaks mõjutajaks ka 2013. aastal.

3. Putini Venemaa - muutusteta. Vladimir Putini naasmine presidendiametisse oli ammu ette otsustatud, mistõttu see polnud ka mingi üllatus. Viimased kuud on näidanud, et Venemaa juhtkond eesotsas presidendiga on riigi moderniseerimise asemel valinud sisemiste vaenlaste otsimise ja üldise hirmutamise tee (seadusandlus, mis võimaldab laiendada riigireeturluse mõistet) ning suhete pingestamise läänemaailmaga (eriti läbi nn Magnitski juhtumi). Sisemised väljakutsed on aga endiselt Venemaal väga suured - demograafiast islamiäärmusluse tõusuni.

4. Euroopa Liit pööras nina ülespoole. Juba kolmandat aastat olen oma nimekirjas välja toonud probleemid Euroopa Liidus. Kui aasta algul võis eurotsoonis toimuvat kirjeldada pessimistlikes toonides, siis aasta lõpeb palju paremate väljavaadetega. Võlakriisis vaevlevad riigid on lõpuks võtnud kasutusele kasinusmeetmed ning Euroopa Liit on oma mitmetasandilise tegevusega rahustanud rahaturge. Samas on Euroopa Liidul jätkuvalt ees väga suurte valikute aeg, et maailmakonkurentsis püsida.

5. Hiina kiire areng jätkub. Just Hiina jätkuvalt kiire areng mõjutab kõige enam maailmapoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse kaalujälgi. Sujuvalt kulgev võimuvahetus viitab, et Hiina jätkab valitud kursil, milleks on siis eeskätt tähelepanu oma majanduse edendamisele. Samas pole välistatud, et kuhjuvad probleemid Lõuna-Hiina merel võivad viia senisest konfliktsema Hiina esilekerkimisele.

6. Võimuvahetus Egiptuses. Moslemi Vennaskonna ja salafistide võit revolutsioonijärgses Egiptuses on veenvaks kinnituseks, et Araabia kevad ei tähenda sugugi sujuvat üleminekut diktatuuridest demokraatiani. Kui üldse see toimuma saab, siis pika aja jooksul. Egiptuses toimuv võib olla aga väga oluliseks trendikujundajaks kogu araabiamaailmas.

7. Kliimamuutused Arktikast Sandyini. Lahkuv aasta tuletas meile taas meelde, kui suurt mõju avaldavad inimkonna tegevusele kliimamuutused. Sellel sügisel mõõdeti ajaloo väikseim jääkiht Arktikas, poole sajandi suurim põud USAs kruvib toiduainehindasid ning orkaan Sandy võis lisaks 50 miljardile kahudollarile mõjutada ka USA presidendivalimiste lõppvaatust. Näiteid on muidugi veel ja küllaga, mis peab survestama maailma riike suuremale koostööle.

8. Energiarevolutsioon USAs. Kildagaasi ja -nafta võidukäik Ameerika Ühendriikides on juba mõjutamas maailma energiaturgu. Näiteks muutub USA aastal 2020 maailma suurimaks naftatootjaks ning aastal 2016 hakkab ta eksportima oma kildagaasi. Need on kindlasti trendid, mis ei pruugi olla väga meeltmööda autoritaarsetele riikidele, kes on ehitanud oma võimsuse üksnes petrodollaritele.

9. Newsweek ja Britannica lõpetavad trükkimise. Digirevolutsioon näib pöördumatuna. Newsweeki ja entsüklopeedia Britannica lahkumine trükilevist on suurema trendi algus. Uued tehnoloogilised võimalused ja inimeste harjumused teevad paratamatult oma töö. Läinud aastal läksin minagi näiteks üle peaasjalikult e-raamatute lugemisele.

10. Felix Baumgartneri imehüpe. Minu arvates oli just Baumgartneri hüpe kosmose piirilt sellel aastal üks inimlikke tippsündmusi, mis näitas, et inimese võimed on piirideta. Kuid nende piiride tunnetamine poleks võimalik ilma tehnoloogia pideva täiustumiseta.

Mõistagi oli 2012 palju kirevam, kui eelpool toodud valik ehk välja näitab. Aga valik tuli teha ja selline ta on. Ilusat aastalõppu kõigile ja ikka paremat uut aastat!!

Allikas: http://markomihkelson.blogspot...

Märkmed: