Marko Mihkelson
Täpselt aasta aega tagasi kirjutasin oma ajaveebis 2013. aasta peasündmusi kokku võttes, et dünaamika viitab pingete kasvule maailma eri paigus. Võis eeldada konfliktikeskkonna laienemist, kuid sõda Ukrainas ning Lääne-Vene vastasseisu järsku teravnemist oli ikkagi veel kaksteist kuud tagasi võimatu täiel määral ette näha. See vaid kinnitab, kui raskesti aimatav on tänane maailm. Seega minu tavapärased 10 maailma tippsündmust lahkuvast aastast on vaid üks võimalikest vaatenurkadest. Tõsi, rohkem mõjutatud sellest, et vaatan maailma Eestist.

Maidani revolutsioon. Ukraina rahvas näitas oma surma trotsiva vastuhakuga president Janukovitši üdini korrumpeerunud võimule, et nende vabaduspüüdlusi pole võimalik maha tallata. Maidani revolutsioon lõi olukorra, kus sisuliselt esimest korda pärast iseseisvumist 1991. aastal on Ukrainal tekkinud tõeline võimalus asuda riigi reformimise ning oma suveräänsuse tagamise teele. See on võimalus, mida teist korda enam ei pakuta.

Venemaa agressioon Ukraina vastu. Krimmi okupeerimise ja kiire annekteerimisega alanud Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutnud julgeolekukeskkonda kogu Euroopas. Venemaa agressioon on seadnud kahtluse alla või paisanud suisa põrmu mitmed seni üldist julgeolekuarhitektuuri koos hoidnud rahvusvahelise õiguse põhimõtted ning rahvusvahelised lepingud. Venemaa eesmärgiks on Ukraina tee blokeerimine läände, mistõttu on raske eeldada konflikti peatset lahenemist.

MH17 allatulistamine, Malaisia lennunduse must aasta. Malaisia reisilennuki MH17 allatulistamine Venemaa toetatud separatistide poolt Ida-Ukrainas 17. juulil oli murdepunktiks lääneriikide suhtumises Venemaa agressiooni Ukraina vastu. See koletu veretöö viis jõulisemate majandussanktsioonide kehtestamisele Venemaa vastu. Aasta lõpuks andsid piirangud Venemaa majanduses endast juba märku majanduse languse ning rubla krahhi näol. Lahkuv aasta oli erakordselt must aasta Malaisia lennundusele, sest lisaks MH17 juhtus veel kaks tragöödiat, mis on viinud surma üle 600 inimese. Lennu MH370 müsteerium on siiani lahendamata ning alles äsja Java mere kohal kaduma läinud AirAsia lennukit otsitakse.

Uus Külm sõda? Kuigi Venemaad hästi tundev ajakirjanik Edward Lucas rääkis uue Külma sõja puhkemisest juba 2008. aastal, siis täna peab Vene-Lääne vastasseisu teravnemist Külmale sõjale iseloomulikuna võimalikuks isegi Soome president. Tegelikult pole Venemaa kunagi päriselt leppinud Berliini müüri langemisele järgnenud muutustega, eriti muidugi kaotusega Külmas sõjas ning Nõukogude Liidu (loe: Vene impeeriumi) lagunemisega.. Juba 1992. aastal kirjutatud sõjalises doktriinis peeti peamiseks ohuallikaks läänemaailma kaitseliitu NATOt. Nüüd on Putin asunud jõu ja ähvardustega läänemaailma tagasi tõrjuma, võimalik et ka kunagise kaotuse eest kätte maksma.

Nafta hinna kukkumine. Lahkuva aasta üheks suurimaks globaalmajandust mõjutavaks sündmuseks on vaieldamatult nafta hinna järsk kukkumine aasta teisel poolel. Kui veel juunis oli toornafta hind 115 dollarit barrelilt, siis aasta lõpuks oli see kukkunud 60 dollari piirile. Põhjustena võiks välja tuua neli suuremat tegurit: USA naftatoodangu kiire kasv (2008. aasta 5 miljonilt barrelilt päevas 9,1 miljoni barrelini sellel kuul), Hiina majanduse jahtumine ja ühes sellega naftanõudluse vähenemine (2013 kasvas nõudlus 1,3 miljoni barreli võrra päevas, 2014 oli see number kaks korda väiksem), Saudi Araabia ja OPECi teiste riikide soovimatus oma toodangut piirata ning vähesel määral on mõju avaldanud ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonid. Kuna maailmaturul on käimas suur võitlus positsioonide pärast (eriti OPEC vs teised), siis eelolevatel kuudel oleks keeruline eeldada nafta hinna kiiret tõusu.

Islamiriik ja islamiäärmuslus. See oli vaid aja küsimus, mil islamiäärmuslus al Qaeda kõrvale uue võimsama löögijõu oleks leidnud. Islamiriigi võitlejad on läinud suvest saadik näidanud, kui nõrk on täna mitme Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigi võimekus äärmusideoloogia levikule vastu seista. Lääneriigid on üha vähem olnud suutelised äärmusluse regionaalsele levikule toimivaid tõkendeid seada. Seetõttu võib kahjuks eeldada, et tegemist võib olla pikaajalise ja kasvava ohuallikaga rahvusvahelisele julgeolekule.

Ebola epideemia. Veebruaris Lääne-Aafrikas laiema levikuala haaranud Ebola viirus on tänaseks tapnud vähemalt 7000 inimest. See on küll väiksem number rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni varasemast ennustusest, kuid viiruse levikule pole suudetud siiani täiel määral piiri panna. Ebola epideemia on näide sellest, kuidas piiriülesed sotsiaalsed probleemid võivad kujuneda paljude riikide majandust ning isegi julgeolekut mõjutavaks teguriks. Sellised mõjurid on kasvutrendis, eriti ressursinappusest tingitud arengud.

Hiina möödus USAst. Mitmete analüütikute hinnangul sai Hiinast lahkuva aasta kolmandas kvartalis esimest korda maailma majandus number 1, kui ostujõu hindamise alusel mööduti Ameerika Ühendriikidest. Samas on USA viimase aastakümne kiireim majanduskasv (ligi 5 protsenti) hoidmas Hiinat ikkagi veel pigem oma kandadel. Ometi on trend ilmne – Hiinast saab pigem varem kui hiljem maailma juhtiv majandus.

USA leppis Kuubaga. President Barack Obama teatas 17. detsembril, et USA normaliseerib suhted Kuubaga. Alustatakse saatkonna rajamist Havannas. See on murranguline samm, mis lõpetab enam kui pool sajandit väldanud diplomaatilise vastasseisu kahe naaberriigi vahel. Suurt sula kiiresti ei tule, kuid pingelõdvendus võib omada kaugeleulatuvaid mõjusid USA positsioonide paranemisele Ladina-Ameerika riikides.

Läti võttis kasutusele euro. Euroopa Liidu ja sealhulgas Eesti jaoks on tähtis, et euroala stabiilne vöönd jätkab laienemist. 2014. aastal liitus euroalaga meie lõunanaaber Läti ning kohe 1. jaanuarist 2015 võtab 19nda riigina euro kasutusele ka Leedu. See on oluline samm Balti riikide majandusjulgeoleku ning regionaalse investeerimiskeskkonna tugevdamiseks.

Allikas: autori ajaveeb, 29. detsember 2014

Märkmed: