Toris avati tahvlid sõjasangarite nimedega

Anu Saare EPLO

Ruut Tänavu on Tori kirikus plaanis avada mälestusplaat ka Iraagi sõjas langenutele.

Jüripäeval avati sõjameeste mälestuskirikus Toril mälestustahvel 56-le Vabadusristi kavalerile ja süüdati kõikjale Eestimaale jõudnud jürituli.

Jüripäeva pidulik jumalateenistus on viis aastat tagasi Eesti sõjameeste mäletuskirikuks nimetatud Tori kirikus traditsiooniks saanud. ”Selle märgiks on ka mälestusplaadid hoone seintel – seal on Eesti Vabadusristi kavalerid, Teise maailmasõja ohvrid, kes pole koju jõudnud,” ütles Tori kiriku taastajate ühenduse esimees Jüri Kask.

Koos laupäeval avatud kahe plaadiga on pühakoja seintel 12 mälestusplaati, igaühel 28 nime. “Sisuliselt on siin kiriku seintel Eesti eliit, need on mehed, kes riigile aluse panid ja on siiamaani unustusehõlma jäänud,” lausus Kask.

Tema sõnul oleks vaja paigaldada veel kuus mälestustahvlit, siis oleks kõik Vabadusristi kavalerid sümboolselt koju jõudnud. Paljud nende seast mõrvati Nõukogude Venemaal ja nende hauakohad on teadmata.


Jürituli liikus üle Eestimaa

Kase sõnul ei keskendu Tori kirik üksnes möödunud aegade sõjameeste mälestustele, sel aastal on plaanis avada ka mälestusplaat Iraagi sõjas langenutele.

Tori kirikus tegutseb ka sõjameeste legendaarse kaitsepühaku Püha Jüri kogudus.

Tähistamaks 662 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust kui muistsete eestlaste vabadusvõitluse tähisest, süüdati Tori kirikus jüriöö tuli, mis viidi laiali kõikjale Eestimaale.


Ajalugu tuleb mäletada

•• Ajaloolase Trivimi Velliste sõnul on jüriöö meenutamine ka tänapäeval tähtis, see õpetab rahvast, eriti noori tajuma ajaloo järjepidevust ja teatud väärtuste igikestvust.
•• “Me täpselt ei tea, mis jüriööl toimus, ettekujutus on tekkinud Bornhöhe “Tasuja” järgi, aga nii või teisiti on Jüriöö ülestõus eestlaste teadvuses vastuhaku ja vabaduse sümbol,” lausus ta.
•• Laupäevasel jumalateenistusel Toril osalesid ka 20. Augusti Klubi liikmed, kes ülemnõukogu saadikutena 1991. aasta 20. augustil võtsid vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.
•• Nad süütasid küünla Püha Jüri mälestusmärgi juures ja istutasid kiriku lähedale kaks tamme.
•• Iga-aastane jürituli süüdati Tallinnas Sõjamäel Jüriöö pargis.
A.S.

Eesti Päevaleht

Märkmed: