Kui otsida mingit märksõna läinud pühapäevasele Toronto Eesti Baptisti Koguduse Kodusaarte õhtule, võiks jääda peatuma ülaltoodud pealkirjal. Saarte rahvas on ju harjunud tormide ja tuultega, mis nende randu ikka ja jälle räsivad. Pole siis ime, et tuuled-tormid tõusid ka äsjasel saarteõhtul fookusesse.

Sellele aitas eriti tõhusalt kaasa maailma esiettekandes kõlanud koorilaul „Me tormist siin ei hooligi“, mis kujutab endast B. E. Warreni vana vaimuliku meloodia töötlust, mille autor on Kaljo Raid (†). Kõnealune kooriteos on kirjutatud a 2004, mil pastor Raid oli keset oma elu suurimat tormi, heideldes surmava haigusega. Tema isiklik elutorm kumab läbi nii muusikalistest dissonantsidest kui keerulistest fraasidest, eriti aga glissandodest (libisemised ühelt heliastmelt teisele), mis annavad hästi ja ilmekalt edasi tormituule vilinat. Laulu tekstis kinnitatakse, et tormist hoolimata jätkub hea seemne külv. Seda tegi ka pastor Raid oma elu lõpuni. Laul oli „paras pähkel“ koorile, aga tänu koorijuht Charles Kipperi entusiasmile ja Helen Paiveli klaverisaatele tuldi sellega toime.

Saarteõhtu kulges aastate jooksul välja kujunenud rada pidi. Segakoori laulu „Jumala peres on ruumi“ ja pastor Jüri Puusaagi tervitussõna järel luges avapalve eel pühakirja Jonathan Wilbiks (Matt.14:22-33). Noorteansambel laulis vähenenud koosseisule vaatamata vapralt Marika Wilbiksi juhatusel ja Ch. Kipperi klaverisaatega. Koguduse muusikatöö läheb edasi, seda tõendas Krista Paiveli ja Jonathan Wilbiksi suurepärane duett. Emotsionaalselt mõjusid Marika Wilbiksi ja Heli Tenno soolod. Aga ega saarteõhtu ainult kontsert pole!

Kokkutulnuid tervitas EV aupeakonsul Torontos Laas Leivat, kes oli just Eestist naasnud ja kinnitas, et uue presidendi ametisseastumine on tekitanud uue ja lootusrikka poliitilise õhkkonna. „Oleme 62 aastat kodumaast eemal elanud. Kui sinna tagasi läheme, valdab meid unikaalne tunne; isegi vihmane ilm näib päikeselisena,“ rääkis hr. Leivat ja lisas paar vaimukat hiiu nalja. (Kust ta küll neid võtab?) Lõpuks kutsus aupeakonsul kõiki osalema Eesti Riigikogu valimistel 2007. a märtsis.

Leida Helde kõneles Saarlaste Ühing (SÜT) Torontos nimel, maalides kuulajale mitmekülgse pildi tänasest Saaremaast, selle ilusast loodusest, arengust ja saavutustest. Ta rääkis ka ainulaadsest 3000-kroonisest sõrmusetoetusest, mida Saaremaal antakse esmakordselt abiellujatele; SÜT-i tänavusest 50. juubelist ning andis kogudusele üle ühingu juubeliväljaande.

Hiidlaste Seltsilt tõi tervitusi esinaine Tamara Norheim-Lehela, rõhutades, et mälestused kodusaarelt saadavad meid terve elu ja sisendavad turvalisust ka vanaduses. Turvalisust elutormides pakuvad aga ka meie kodukandi sõbrad, kellega koos meenutame ammuseid aegu lapsepõlveradadel. Pr. Norheim-Lehela laulis oma sõnavõtu lõpuks Ch. Kipperi klaverisaatel südamliku laulu „Vaat' ülesse!“

Pastor Puusaag rõhutas oma vaimulikus sõnumis (Ap.t.27:34-36 alusel), et Jumal on kavandanud meie elule eesmärgi, mille täitmise eest ta hoolitseb ka siis, kui meil tuleb seilata läbi tormide või isegi orkaanide. Paulus soovitas tormisel merel viibijatel aja maha võtta ja süüa. Sama soovitab ka Jeesus elutormis viibijale. Tema rahuldab kõik inimese vajadused, sest Ta on Eluleib ja pakub meie probleemidele lahendusi Piibli kaudu. Jumal suudab vaigistada ka kõige tugevamad tormid ja tuuled.

Saarteõhtu korjandus pandi tavakohaselt kokku koguduse ajakirja Usurändur väljaandmise kulude katteks.

Järgnes koosviibimine kiriku alumises saalis, kus taas kohtusid ammused sõbrad ja tuttavad ning jagasid kodukandi uudiseid ja rõõme-muresid.

Märkmed: