Filatelistide organiseerimise algatas 1956.a. E. Kovask, kes juba aasta hiljem Torontost lahkudes andis selle koha Heinrich Blumile, kes on olnud mitmel ametikohal, laekuriks ja sekretäriks. Esimehe kohta on täitnud Henn Mäeste.
Esimesed kaks aastat tegutses klubi Toronto Eesti Seltsi osana, käies koos Vana-Andrese kiriku ruumis kuni aastani 1958, mil lahkuti Eesti Seltsist. Kooskäimiskohaks jäid liikmete kodud. Klubil oli siiski aktiivne tegevus ja liikmeskond suurenes paarikümneni, koos käidi kord kuus pühapäeva ennelõunati. Filateliste oli tegelikult siiski arvuliselt rohkem. Arvestades väikese liikmete arvuga püsis organisatsiooni juhatus vaid kaheliikmelisena. Kõik küsimused lahendati kokkutulekul kõigi osavõtjate vahel. See tava on kestnud tänaseni. Liikmemaks oli 2 dollarit aastas, mis üldise majanduse tõusu tõttu tõsteti 5-le. Laekumised kasutati margikataloogide ja filatelistlike ajakirjade soetamiseks, mis aastati loositi välja liikmete vahel.
Organisatsioon pole kunagi suureks saanud ning juhtimiseks oli küllalt paariliikmelisest juhatusest. Koos käiakse peamiselt kord kuus, arutatakse jooksvaid küsimusi ja probleeme ning huvialaseid küsimusi. Ajaloo jooksul on käidud läbi mitmesuguste otsingutega areng, postiajaloost igasugu templite ja eriväljaanneteni. Eesti materjali kõrval on huvialaks ka numismaatika, eksliibrised, vanad maakaardid ja gravüürid.
Oma tegevuse kõrval on toimunud ka välistegevus, kuid jäänud tagasihoidlikuks. Ehkki peeti nõu iseseisvate näituste korraldamise osas, on need toimunud koos lätlaste ja leedulastega (1962 ja 1966). Küll oli klubi tegev 1964.a. Torontos peetud III Põhja-Ameerika Eesti Päevade suurnäitusel filateelia osakonnas ja „postkontori“ korraldamisel. Näitusel olid väljapanekuks 20 aasta jooksul paguluses ilmunud filatelistlikud materjalid. Veel teinegi väljapanek toimus II Balti näitusel 1966.a., kus eestlaste osa oli märgatavalt ulatuslikum, osa võttis kaheksa klubi liiget mitmesuguste materjalidega. Nii anti üsna täielik ülevaade Eesti posti ja markide ajaloost, kus puudusid vaid „Rakvere“ väljaanded, mida kellelgi ei olnud.
Seni ainsaks ja täiesti iseseisvaks eestlaste ettevõtmiseks oli Eesti Vabariigi 50. aastapäeva juubeliümbriku väljaandmine ¬¬— selle kavandas klubi liige E. Poola. See sai ootamatult suure menu osaliseks, 2000-line tiraazh müüdi kiiresti läbi ja tuli ümbrikke juurde trükkida. Koos lätlaste ja leedulastega oli 1966.a. näituse puhuks välja antud ühine ümbrik. Klubi liikmete kogudest on aastati korraldatud väljapanekuid.
Praegused kokkutulekud peetakse Toronto Eesti Maja alumisel korrusel iga kuu teisel neljapäeval. Igal koosolekul on veerandtunnine ettekanne mõnel filateeliaga seotud teemal. Seda on üksikasjalikult kirjeldatud „Toronto Eesti Filateelia“ väljaandeis. Selles on ilmunud ka uurimusi ja analüüse, mis täiendavad filateelia-teemalisi materjale. Tartu College’is toimus aruteluõhtu, kus küsijaks oli Laine Pant, vastajaks oma isiklike kogemuste ja teadmiste alusel Jaan Untveil.