A/S Eesti Maja (Torontos) ostis endise Chesteri Algkooli Broadview'l (nüüdseks muinsuskaitse alla kuuluva hoone) Toronto linnavalitsuse käest 1960. aastal. Chesteri Algkool asus 958 Broadview Avenue’l linnaosas, kus paiknes hulgaliselt eestlasi paguluses. Rahvas loovutas oma raha suure lootuse ning siira südametunnistusega, et sellesse hoonesse saaks rajada oma rahvusliku kodu ja et majast saaks oma rahva poolt valitud juhtide ja organisatsioonide keskus.
Viiekümnenda aasta juubeliks tõi juhatuse esimees Osvald Piil (1980-1989a) esile: “Eesti Maja olemasolu mõju omab ülekanadalist ja rahvusvahelist tähtsust kui suurim ja aktiivseim väliseestlaste keskus läänemaailmas.” Ja Piil jätkas: “Ta on olnud meie rahvusgrupi parlamendihoone.” Maja katuse all töötasid lasteaed ja koolid, ühispank, koorid, gaidid, skaudid, lasketiir, majanduse ja pensionäride klubid, jne. Koos üritustega pidas see Maja eestlust üleval ja säilitas eesti rahvuse eksistentsi okupatsiooni ajal. Samas kujunes Eesti Majast ka Põhja Ameerika ja Toronto linnas toimuvate kultuurisündmuste korraldamise paik ja juba aastate jooksul tekkinud traditsioonide keskus. Nii oli see kestnud 50 aastat ja nii pidigi jääma.
Alates aastast 2010-2011 hakkasid Eesti Maja juhatuse liikmed arutama koos suuremate ehitajatega võimalikku projekti, et uuendatud Eesti Majas oleks alumistel korrustel Maja ja ülemistel korrustel asuksid tuluteenivad korteriühistud. Eesti Maja naabruses asuvad kolm kinnistut, mis kuulusid Eesti Sihtkapital Kanadale (954 ja 956 Broadview Avenue koos 72 Chester Hill Road) oli seotud usalduslikult projekti ideega. Esimene ettepanek Windmill Developments’iga lõppes ootamamatult ja ilma aktsionäride kaasamiseta.
Tänapäeva asub Tartu College majas arhiiv, Eesti Elu ajalehe kontor, Eesti õppetool ja korporatsioonide ürituste ruumid. Tartu College on senimaani seotud Tampõllu perega, väimees Jaan Meri on ettevõtte president, poeg Toomas on Väliseesti Muuseumi (VEMU) arhitekt.
Kuni Eesti Maja juhatus arendas kaht projekti eraldi, toetas ligi 90% aktsionäridest mõlemat (Tribute Communities ja Alterra) kui uut koostöövõimalust, kuid samas soovis enamik üksikaktsionäre ikka algsesse, 958 Broadview majja jääda. 23. septembril 2015 saatis juhatus teadeande, et koostöö partneri Tribute Communities'iga lõpetati: "kokku puutunud mõningate väljakutsetega, Eesti Maja ei olnud valmis kompromissidega, mis poleks kogukonna huvides. Seetõttu lõpetati ametlikult koostöö Tribute'iga. … Maja teisele asukohale kolimine ei oleks mõttekas, arutelulaual elujõulisi ettepanekuid pole." Mõni nädal hiljem teatas Eesti Maja juhatus, et alustati läbirääkimisi kolmanda arendajaga, Alterra’ga. Aasta läks mööda ja 2016. oktoobris läbirääkimised Alterra’ga peatati: "Vaatamata kahele tähtaja pikendusele ja kogu suve kestnud tihedatele läbirääkimistele ei suutnud me erimeelsusi lahendada." Juhatus ei avaldatud aktsionäridele täpsemaid põhjuseid.
Ühispanga ja Sihtkapitali peetavad läbirääkimised Madisoni 9 autoparkla ostu-müügi tehingust vaikselt edenesid, samas kui Tribute ja Alterra läbirääkimised lagunesid. Kestev läbirääkimisprotsess Toronto linnaametiga aga edanes ja autoparkla Madisonil sai ostetud 2018 detsembris. Tuleb märkida, et parkla krunt asub kahekordsete metrootunnelite kohal, mis välistab võimaluse ehitada keldrit uuele keskusele. Sellega läksid Madisoni 11, Madisoni 9 ja Bloor Street West 310 (Tartu College) kolm kõrvuti asetsevat krunti Rahvusvahelise Eesti Keskuse ideegrupi kontrolli alla.
2017. aasta märtsil, kuus kuud peale koostöö lõpetamist Alterra’ga, teatas Eesti Maja juhatus aktsionäridele, et nad pooldavad Eesti Maja müüki. Põhjuseks toodi, et müügi tulu oleks suurim rahaline panus kavandatava Rahvusvahelise Eesti Keskuse (International Estonian Centre - IEC) rajamisel Madison Avenue’l. Uus idee tekitas ägedaid vaidlusi, kuna juhatus pöördus nüüd 180 kraadi oma 2015. aasta põhiotsuse “Teise asukohta kolimine ei ole mõttekas” vastu.
Arhitekt Guido Laikvee selgitas kauaaegsete Eesti Maja aktsionäride mõtteid: “Kui need kolm gruppi, kes on arvatavasti kõige rikkamad Eesti ühiskonnas, kui nemad soovivad niisugusi asju teha või ette võtta, siis nad võivad seda teha, kui neil on raha, tahtmist ja huvi, nemad võivad Tartu Kolledži kõrvale endale sobiva maja ehitada, aga jätku Toronto Eesti Maja – ja terve meie Eesti Maja ühiskond rahule!” Kavandatav tulevane kodu, IEC (Madisoni projekt), asuks kaks korda väiksemal pinnal kesklinna ülekoormatud alal, kus parkimine on halb või koguni olematu, ehitamine palju kallim kui renoveerida meie Eesti Maja. Aga 2017. aprillis sai juhatus kahe suuraktsionäri toel üksikaktsionäride vastuseisust hoolimata mandaadi. Üks kuu hiljem avaldati kinnisvara ostu-müügi tehingu vanadekodude firmaga A/S Revera (Revera Living).
Kui Eesti Maja juhatus nõudis liikmetelt mandaati kinnistut müüa, oli uue Keskuse Projekti ehitamise eelarve $18 miljonit ja valmimisajaks juuli 2020.
2018. aasta mais avaldatud raportist ei selgu, kuidas projekt rahaliselt toime tuleb. Rapordis puudusid elementaarsed investeerijale tähtsad andmed nagu opereerimise ja laenu maksukulud. Lugeja sai hoopis teada, et ühe aastaga küündis ehituseelarve juba üle $25 miljoni. Nüüd, kaks aastat hiljem, ei ole labidaga tõstetud ühtegi mullakuhilat. Viivitamine, elu kallinemine, konsultantide töölepingute pikendamine, jne tõenäoliselt suurendavad ehituseelarvet. Kogu see info on salastatud.
Äritehingu detailide saladuses hoidmine on harilikult osa äriläbirääkimistest. Nagu IEC teadaanne #77, 28. juuli 2020 mainib: "Mõned kuud tagasi, hetk pärast COVIDi puhkemist, katkestati Reveraga ostu/müügi leping." Erinevalt eelmistekinnisvara arendajatega, Tribute ja Alterra, kus lepingute katkestamistest oli teatatud korrajärgselt ja ettenähtult Eesti Maja osanikele, hoiti lepingu lõpetamine Reveraga saladuses. See tekitab Eesti Maja osanike tõsise küsimuse: MIKS?
Kui Revera otsutas Eesti Maja ja Eesti Sihtkapitali Kanada krunte mitte osta, siis keskusega seotud kardinatagused tarvitasid avanenud võimalust esitada keskuse juhtkonnale alternatiivplaan.
DK Acquisition on ühisettevõte, mille osanikeks on Diamond Corp. (http://www.diamondcorp.ca ) ja Kilmer Group (https://www.kilmergroup.com ). Ülevaade DK Acquisition’siga seotud gruppidest kinnitab, et omaaegne Keskuse projektijuht Rob Deutschmann on vanemnõustaja Kilmer Groupis, kus ta tööülesanded on “seotud käigusolevate ja tuleviku projektidega ning kogukondade pingutustega.” Deutschmanni kohta esitati tema ametialane profiil IEC uudiskirjas 2017. See profiil ja Deutschmanni töökogemuste ja tegevuste kokkuvõte Kilmer Groupi saidil juhib ka tähelepanu tema seosele “mitme eri arenguprojektiga, sh Royal Ottawa Mental Health Centre, Ricoh Coliseum renoveerimine, MaRS Discovery Centre.”
Teade uuest ostu-müügi lepingust, mis sai äsja sõlmitud DK Acquisitionsiga, tekitas siinses Eesti kogukonnas, eriti Eesti Maja osanike seas, tõsist nördimust. Pakuti välja seaduslikku nö vastuoleku protsessi alustamist kohtu kaudu, aga see ei õnnestunud. Sellise aktsiooni põhjenduseks oleks Eesti Maja juhatuse oma osanike ees kohustuste ning Eesti Maja haldamise hülgamine, nende mittetäitmine, lastes Eesti Maja mitme aasta jooksul langeda unarusse. Aastal 2018 kutsuti kokku erikoosolek Eesti Maja osanike poolt, mis nõudis tõhusamat uurimist enne, kui tehakse olulisi samme raha kulutamisel. Ka nõuti kõikide Eesti Maja juhatuse liikmete poolt detailset uurimist, et kindlaks teha Reveraga sõlmitud lepingu kõik nüansid ja mõjud. Vahetult enne seda koosolekut lahkusid Eesti Maja juhatusest kaks juhatuse liiget, tekitades ülaltoodu suhtes tõsiseid küsimusi.
Nüüd 2020. aastal, on Revera lepingu katkestamise detailide puudumine üldine mure, kas Eesti Maja müügist eeldatav rahasumma on piisavalt heades kätes; kes põhjalikult uuriks eeloleva projekti suutlikkust ja toimetulekut uue IEC ehitamiseks ning kutsuks kokku EM osanikud tegutsema üheskoos tõhusa grupina.
Praegu oleks õige aeg luubi alla võtta kõik, mis on seotud Toronto Eesti Maja müügiga.
Kas praegune maailma majanduslik seis on enam kooskõlas Madisoni projekti (Keskuse) algsete eesmärkidega, võttes arvesse rahalise summa ja kõik Eesti Maja müügiga seotud tingimused.
Kaks tähtsat eesmärki 2017. aasta aprilli protokollist jäävad Eesti Maja (EM) osanike põhihuvideks:
D. EM juhatus on veendunud, et projekti eesmärgid kindlustavad EM jätkusuutlikkust tagada siinse eesti kogukonna tegevust mitmeks põlvkonnaks.
Paragrahv "D" suhtes: kas kõige hilisem majandusanalüüs näitab, et EM müügist saadud tulu annab piisavalt toetust Madison projekti jätkusuutlikkusele?
Paragrahv "F" suhtes: kas EM juhatus saab kinnitada, et EM müügist saadud tulu katab "suurema osa" Madison projekti (IEC) ehituskuludest?
EM juhatusel on juriidiline kohustus tagada EM maja ja selle osanike heaolu, mis hõlmab ka ülaltoodud paragrahvid "D" ja "F", reguleerides juhatuse tegevust ettevõtte haldamisel ja kaitstes kõikide osanike huvisid. Kui osanikele tähtsat informatsiooni Reveraga lepingu katkestamisest ei avaldatud, vaid hoopis salastati, siis on olukord, kus Eesti Maja osanike tegevus on alatiseks halvatud.
Eesti Maja juhatuse oma huvide konfliktide eeskiri, juhatuse poolt vastu võetud novembris 2017, võib toimuvaga praegu olla tõsises vastuolus, sest ostjatele oli antud priviligeeritud ja salastatud informatsiooni Eesti Maja ostmiseks, mida TEISTEL potentsiaalsetel ostjatel ei olnud.
Eesti Vabariigile on juba esitatud mitmeid rahastamistaotlusi, kuna Kanada eestlaskonnal ei ole küllaldaselt rahalisi vahendeid Rahvusvahelise Eesti Keskuse (International Estonian Centre) projekt läbiviimiseks. Rahalise taotluse ettepanekuga külastas Ellen Valter, Toronto Eesti Ühispanga ja Rahvusvahelise Eesti Keskuse projekti esinaine, endist Eesti välisministrit Sven Mikserit. 2019. jaanuaris külastas pr Valter endist Rahandusminister Toomas Tõnistet ja Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali Tallinnas, et arutada Eesti toetust Keskusele.
Kanadas ja Ameerikas on palju jõukaid pagulaseestlasi, kes võiks annetada, ja mõnedki on seda juba teinud, aga paljudel puudub usaldus Keskuse projekti elujõulisuse vastu. Kindel on see, et kui projekt oleks populaarne, siis ka annetajad huvituksid.
Tõenäoliselt tulevad lähiajal arutlusele noortelaagrite maad või Toronto Eesti Baptistide Kiriku kinnistu likvideerimine.
Mis jääb Kanada-Eesti ühiskonnast järele?
Kuidas toetab Toronto Eesti Maja likvideerimine Eesti identiteeti, Eesti mälu, seotust oma esivanematega ja juurtega?
Allan Meiusi
Estonian World Review, Torontos