Toronto Eesti organisatsioonide 2004.a. tegevuskalendri koostamiseks A/S Eesti Maja poolt kokku kutsutud organisatsioonide esindajate koosolekul 23. oktoobril meie ühiskodu näituste saalis ütles juhatuse esimees Raivo Remmel, et saalide välja üürimine näitab tuntavat tõusutendentsi. Juba praegu broneeritakse ruume järgmise aasta kevadeks ja suveks, näiteks pulmapidudeks. Hoone asukoht magistraalteede ja allmaaraudtee läheduses bussipeatusega ukse ees on kahtlemata meelitav suurlinna liikluse seisukohalt, kuid ka palju teisi põhjusi (näiteks parkla) räägivad Eesti Maja kasuks.
On meeldiv kuulda, et Torontos asuvad välisriikide esindused on valinud E. Maja saalid oma rahvuspühade tähistamiseks või muudeks kokkutulekuteks. Eelöeldu pole oluline ainult aktsiaseltsi sissetuleku seisukohalt, vaid ka meie rahva hea nime viimiseks rahvahulkadesse.
Koosolekust osavõtjail ja kindlasti ka käesolevate ridade lugejail tekib paratamatult küsimus, kuhu see kõik jätab meie ühiskonna. Kas ei ostetud seda endist koolimaja ja ehitatud kaks korda ümber meie ühiskoduks, ja nüüd peame seda jagama teistega. Nii esimees Raivo Remmel kui ka mänedzher Ülo Isberg kinnitasid ühest suust, et eesti organisatsioonide ja üksikisikute ruumide vajadused Eesti Majas rahuldatakse eelisjärjekorras soodsate hindadega, kui selleks on avaldatud soovi õigeaegselt, sõlmitud vastav leping ja tasutud kautsjon. Õigeaegse soovi all tuleb mõista saalide või muude ruumide kinnipanemist 3–6 kuud enne soovitud tähtpäeva.
Vaatamata meie organisatsioonide rohkusele (koosolekust osavõtuks oli saadetud kutsed 70 organisatsioonile) ja näiliselt aktiivsele tegevusele ei suudeta majandada E. Maja ainult eesti ühiskonnalt saadavast sissetulekust. Võõrastele ruumide üürimine, mida teevad ka teised rahvusgrupid, on paratamatus. Esimees tõi ka mitmeid näiteid, kus organisatsioonid on loobunud üüritud ruumide kasutamisest mõni päev enne soovitud tähtpäeva, tekitades aktsiaseltsile majanduslikku kahju.
Edasi kõneles Raivo Remmel juba tehtud korrastustöödest hoone sees ja väljas. Viimases kohas on selleks saadud summasid surma läbi lahkunud kauaaegse E. Maja esimehe Osvald Piili mälestusfondist. Suure ja kristallsaali põrandaid on uuendatud, kohvik on jälle avatud pärast suvevaheaega ja remonti — uue omaniku, perek. Männamaa poolt. Suure saali kõrged laelambid kuuluvad väljavahetamisele ja sealne õhujahutus peaks järgmisel suvel töötama laitmatult.
Veel enne jõuluperioodi algust toimuvad mitmed ümberkolimised. Endine peaukse kõrval asuv äriruum vabastatakse praeguse üürniku poolt. Sinna asuvad Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Eesti Sihtkapital Kanadas bürood. Viimased on lubanud paljude rõõmuks sisustada ruumi väikese müügiletiga. Millega seal kaubitsema hakatakse, pole veel selgunud. Eesti Majal on ka oma kodulehekülg — www.estohouse.com —, mida on soovitav aeg-ajalt jälgida värskete uudiste lugemiseks.
EKN kontorisse teisel korrusel kolib praegu keldrikorrusel asuv Toronto Emmanueli Kristliku Osaduse büroo, vabastades viimase klassiruumide puuduse all kannatavaile T.E.S. Täienduskoolidele.
Koosolekul oli veel muudki uudist. Mõni aeg tagasi tegevuse lõpetanud Eesti Invaliidetoetava Naisringi esinaine Helju Salumets andis Eesti Majale ja T.E.S. Täienduskoolidele üle rahalised toetused, kummalegi 2000 dollarit. Koolide nimel oli vastuvõtjaks kohal olev koolikomitee esinaine Elle Rosenberg.
Alati spordilembene Mai Kreem küsis, kas E. Maja suurt saali oleks võimalik kasutada võimlana pallimängudeks (korv- ja võrkpall), nagu tehakse paljudes teistes etniliste kogukondade kodudes, mida ta on külastanud. Koolimajade võimlate üürid on tõusnud mitmekordseks. Ka kurtis ta spordijuhtide puuduse üle meie ühiskonnas. Avaldati arvamust, et kahjuks pole see võimalik vastava põrandakatte, akende ja laevalgustuse kaitse puudumise tõttu.
Sellega oli koosoleku informatiivosa läbi. Järgnes organisatsioonide 2004.a. tegevuskalendri koostamine, mida juhendas aktsiaseltsi abiesimees Ivi Kiilaspea koostöös mänedzher Ülo Isbergiga. Kuna suurem osa organisatsioonidest olid oma teated saatnud elektroonilisel teel, nagu küsitud, sujus protseduur kiiresti ja libedalt.
Eesti ühiskonna ja aktsionäride korrapärane informeerimine meie ühiskodu tegevusest vähemalt kaks korda aastas — sügisene kalendrikoosolek ja kevadine aastapeakoosolek — on muutunud traditsiooniks, mida tuleb kindlasti jätkata. Seda on ka praegune juhatus juba pikemat aega teinud.
