Reedel külastasid meie toimetust kaks meest, kes teavad Toronto Eesti Maja käekäigust kõike: president Raivo Remmel ja mänedzher Ülo Isberg. R. Remmeli sõnul on eelolevale ajale planeeritud rohkem muudatusi, kui neid on toimunud viimase 10 aasta jooksul. Ta võrdles neid uuendusi ritta asetatud klotsidega, kus üksainus ümberasetus kutsub automaatselt esile teisi. Nii on siis tegemist ülimalt keerulise protsessiga.

Jutuajamise käigus selgus mõndagi huvitavat, millest nad sooviksid siinset ühiskonda teavitada. Toome selle info teieni, lugupeetud lugejad, kahes osas.

Mis saab Eesti Maja restoranist?

See on küsimus, mis huvitab meid kõiki. Harjumuspärase toitlustus- ja kooskäimiskoha uksed on ju praegu kinni ja sellest tuntakse suurt puudust.
14. juulil toimunud Eesti Maja juhatuse koosolekul anti „roheline tuli“ Hillside Cafe omanikule Raivo Männamaale ja tema perekonnale, kes on lubanud selle populaarse söögi- ja ajaviitekoha korda teha ja uksed pärast septembrikuu pikka (Labour Day) nädalalõppu avada. Vastav leping on nüüd heaks kiidetud ja ka alla kirjutatud. Väljavaade on igati lootustäratav, sest hr. Männamaa on hästi kursis Eesti Maja võimaluste ja oludega, kuna ta on seal varem ametis olnud. Seetõttu loodetakse edukale koostööle. Plaanis on kohvik avada hommikuti varem, nii et seal saaks värskeid küpsetisi ja kohvi nautida.

Kogu Männamaade pere on kogemustega toitlustajad, seda teame kõik. Viia delikatessid on hästi tuntud, poeg Taaniel on lõpetanud George Brown Kolledzhi küpsetiste sheff-kokana ja poeg Miikael on tudeerinud majandust ja psühholoogiat, mis tal vanemate hiljuti avatud äris töötades ilmselt suureks kasuks tuleb. Eesti Majas avatavas kohvikus pannakse suurt rõhku perekondlikule toitlustamisele ja juhtkond loodab sellest kujundada tõelise „tõmbenumbri“, kuhu igas vanuses külastajad sisse astuvad, eriti aga meie keskmise generatsiooni esindajad.

Samas hakkab Hillside Cafe müüma ka oma kaupa. Koostöös Eesti Majaga on perek. Männamaal tulevikus plaanis pakkuda veel täielikku pidude teenindust (catering), kaasa arvatud saali dekoreerimine, lilleseaded, riietehoid ja isegi orkester.

Eelseisvad kolimised toovad lahenduse kinkeäri probleemile

Teame kõik, et kinkeäri pidamine pole Eesti Majas end majanduslikult õigustanud. Samas on ikka neid, kes tahaksid endale mõnda Eestis ilmunud raamatut, CD-d vms. osta. Meie toimetussegi on sageli pöördutud selle murega. Nüüd on Eesti Maja juhtkond kõnealusele probleemile leidnud suurepärase lahenduse.

Eesti Maja I korrusel asuva kinnisvarabüroo rendileping lõpeb oktoobris, ja seda enam ei pikendata. Sellesse ruumi kolivad Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) bürood. Nemad on valmis ka oma hoole alla võtma samas avatava väikese äri, mis ülalmainitut müüks. Plaanikohaselt peaks ümberasumine ja müük algama just ennejõulusel ajal. See ettepanek tuli mõlemalt organisatsioonilt, kes oma uute esimeeste (ESK — Lia Hessi ja EKN — Avo Kittaski) juhtimisel on toonud Eesti Majja värskust, entusiasmi ja energiat. On ju meeldiv, kui nooremad tulevad välja oma uute ideedega ja võtavad endale samas kohustusi ja vastutust. R. Remmel nimetas seda põnevaks muudatuste ajaks ja kinnitas, et vaatab optimistlikult Eesti Maja tulevikku.

Mis aga saab EKNi kontorist, kui alla kolitakse? Sellelegi on mõeldud samasugust klotside ümberpaigutamise või ka malemängu meetodit kasutades.

EKNi kontori saab oma kasutusse Toronto Emmanueli Kristlik Osadus. Aga nende praegusest kontorist tuleb uus täiendav klassiruum nr. 8. Milleks seda vajatakse? Rõõmustava uudisena saime kuulda, et eeloleval õppeaastal tuleb eesti kooli kaks uut klassi juurde nendele eesti päritoluga lastele, kelle eesti keele tase ei võimalda täienduskooli tavalistes klassides õppimist. Nüüd saavad viletsa eesti keele oskusega lapsed eelolevast sügisest võimaluse keelekümbluse korras õppida eesti keelt. Käesoleva suve kogemus Jõekäärul näitab, et sellistest lastest puudust ei tule — just vastupidi, neid on järjest rohkem. Üks võimalus oleks lapsi õpetada noorteruumis, aga see eraldaks nad ülejäänud õpilastest, mis võiks tekitada võõristust. Ka tuleb suhtlemine omaealistega kindlasti suureks kasuks ja soodustab seeläbi nende laste eesti keele arengut. Eesti kool saab kõnealused ruumid oma kasutusse pärast ümberehitusi II semestril, alates jaanuarikuust.

Nii on siis tarkade ümberpaigustuste tulemusena leitud ühekorraga lahendusi mitmetele probleemidele.

(Järgneb)

Märkmed: