Kolmapäeva õhtul, 23. aprillil toimus Toronto Eesti Maja (EM) peakoosolek. Koosoleku algus mõnevõrra viibis, kuna palju aega läks kaotsi rohkearvuliste aktsionäride hääleõiguse registreerimisega. Umbes 45 min hilinemisega avas koosoleku EM juhatuse esimees Raivo Remmel.
EM majanduslikust seisust andis ülevaate laekur Alar Petersoo. Kuna EM tuleviku plaanimine on praegu aktiivselt käigus, on juhatuse praeguseks eesmärgiks hoida EM kulud minimaalsed, ilma suuremate kapitaalkuludeta. Samas on tehtud küllaltki suuri kulutusi (ümmarguselt $79,000) konsultantide professionaalse nõuande tarbeks, kuigi need kulutused on juhatuse sõnul minimaalsed, arvestades kogu uue EM projekti umbkaudse maksumusega ($10 miljonit). Tänu sellisele erakordsele kulule lõpetas EM 2013. aasta ligikaudu $75,000 kahjumiga. Ka 2014. aasta operatiivne tegevusplaan ja eelarve näeb ette hoida kulutused ja sissetulekud umbes samal tasemel. Majandusaruanne ja 2014. aasta eelarve kutsusid esile hulgaliselt küsimusi. Küsimused puudutasid konsultantide palkamise eelarvet (Guido Laikve), EM kasutamist eelisjärjekorras eestlaste vajadusteks (Mai Vomm Järve) ja EM reklaami vajakajäämisi (Väino Einola, Silvi Verder) .
Seejärel asuti ehk kõige rohkem huvipakkuva päevakorra punkti juurde – Toronto Eesti Maja tulevik. Kia Puhm andis väga põhjaliku ülevaate mis on tehtud ja mis on plaanis seoses uue Eesti Majaga (EM2). Kokkuvõtlikult võiks esile tuua järgmised punktid:
1. Eesti Maja tuleviku planeerimine on terve ühiskonna projekt ja sellesse on kaasatud lisaks EM juhatusele ka Toronto Eesti Ühispanga juhatus, Eesti Sihtkaptal Kanadas juhatus ja Tartu College juhatus.
2. Eesti Maja status quo ei ole vastuvõetav. Kui olemasoleva EMga jätkata, siis EM on varsti pankrotis.
3. Vastavalt aktsionäridelt saadud mandaadile käivitas EM juhatus Request For Proposal (RFP) protsessi leidmaks parimat lahendust EM kinnisvara (peamiselt maa) väärtuse realiseerimiseks. RFP protsessis kutsuti osalema 60 firmat, vastuseks saadi 3 ettepanekut. Ükski kolmest ettepanekust ei puuduta praeguse EM renoveerimist ja ükski ettepanekutest ei tulnud Kanada Eesti ühiskonnast.
4. Kolmest ettepanekust on valitud üks mis vastab kõige paremini eestlaste ühiskonna vajadustele, kuid ka see projekt sõltub maksimaalsest lubatud ehitustihedusest (zoning requirements).
5. Praegu on käigus läbirääkimised Letter of Intent (LOI) koostamiseks. Letter of Intent (LOI) selgitab mis alusel planeerimine ja koostöö toimub maksimaalse ehitustihenduse taotlemiseks (re-zoning). Kui on jõutud kokkuleppele LOI tingimustega ja sõnastusega, siis kutsutakse kokku aktsionäride erakorraline koosolek (eeldavasti ligikaudu 6-8 nädala pärast), et kinnitada LOI ja saada aktsionäride nõusolek protsessi jätkamiseks. Re-zoning protsess võib aega võtta ligi poolteist aastat. Kui see protsess on lõppenud ja on teada mida tohib ja mida ei tohi ehitada, siis saab hakata tegema täpsemaid kavandeid ja plaane maja ehitamiseks.
EM juhatus näitas ka mitmeid kontseptuaalseid jooniseid võimalikust uuest Eesti Majast juhul kui saavutakse luba maksimaalseks ehitustiheduseks. Need plaanid võtavad arvesse ka praegu Eesti Sihtkapitali Kanadas (ESK) valduses olevate maa-alade kaasamist (954 ja 956 Broadview ja 72 Chester Hill Rd).
Jätkati mitmete küsimuste ja vastustega, mis laias laastus puudatasid juba varemalt avaldatud seisukohti, vaata:
http://www.eesti.ca/is-2016-th...http://www.eesti.ca/vastus-gui...http://www.eesti.ca/eesti-maja...Koosolek jätkus EM põhikirja muudatusega, millega võimaldati aktsionäre tulevastest koosolekutest teavitada ka e-posti vahendusel. Pärast mõningaid täpsustusi ja küsimusi võeti see ettepanek ka vastu.
Järgnes (vabatahtliku) juhatuse valimised. Juhatuse esimeheks valiti tagasi Raivo Remmel ja juhatuse abiesimeheks Tõnu Petersoo. Lisaks praegustele juhatuse liikmetele kandideerisid kohapeal juhatusse veel Linda Laikve ja Kristiina McConville-Valter.
Pärast mõnevõrra pikaks veninud häältelugemist valiti juhatusse järgnevad liikmed: Markus Alliksaar (2176 häält), Katrin Lepik (2068), Kristiina McConville-Valter (1204), Alar Petersoo(2184), Peter Poolsaar(2169), Kia Puhm (2075) ja Raivo Uukkivi (1889).
Juhatuse koosseisust jäid välja Avo Kittask (871 häält) ja Linda Laikve (389 häält).
Revisjonikomisjoni valiti/jäid edasi Jaan Arro, Väino Einola ja Ilo Puhm, välisrevidendiks valiti uuesti Jaan Saun.
Aktsiate korrastustoimkonnas jätkavad Ivi Kiilaspea ja Marlene Kuuten, kunstikomisjonis Vaike Külvet.
