Toronto Eesti Maja esimees Raivo Remmel Riina Klaasile teenetemärki ja diplomit üle andmas. Foto: E. Purje
Nagu avalikkust varem informeeritud, on Eesti Maja juhtkond sunnitud tõdema, et praegune maja ei rahulda meie ühiskonna vajadusi ning selle korrashoid nõuab kulusid, mida on raske katta. On kaalutud võimalusi uue maja rajamiseks, mis oleks üüride kaudu majandatav ning meie ühiskonna nõuetele vastav. Esimees Raivo Remmel andis põhjaliku ülevaate senise töö arengust selles suunas.
Praegune maja osteti 1. aprillil 1960. See oli vana koolimaja, mille ümberehitamisele kulus palju kaasmaalaste tööd ja armastust – sellest sai meie oma kodu. Täna, 49 aastat hiljem, me seda maja ei ostaks. Olukorrad ja vajadused on muutunud. Praegu vajame maja, mis meelitaks kokku nii vanu kui noori ja ka võõraid ning rahuldaks meie vajadusi vähemalt järgmised 30-50 aastat. Vajame omapärase arhitektuuriga moodsat maja, mis peegeldaks eesti maitset ja kultuuri, mis oleks majandatav ja kasutamise osas paindlik. Selle saavutamiseks vajame raha, julgust ja ettevõtlikkust.
Esimesed unistused mainitud suunas kerkisid üles 2007. aastal. Järgmisel aastal astuti konkreetne samm – palgati erapooletu nõuandja. Selleks oli firma Ernst & Young, kelle mitmekuise töö tulemusena on täna võimalik tutvuda käigusoleva projekti esimese faasiga.
Ernst & Young esindaja Tony Morgani kohalviibimise tõttu esitas esimees oma ettekande järgneva osa inglise keeles. Ilmnes, et nõuandjad on tegutsenud suure põhjalikkusega ning igakülgselt kaalunud kõiki võimalikke lahendusi. Kaks põhivarianti on: kas lammutada praegune maja ning ehitada olemasolevale krundile uus hoone või müüa praegune ja siirduda mujale. Mujaleasumise korral tuleks vaadelda asukohana linna kesk- või põhjaosa, võimalikult allmaaraudtee ja kiirteede läheduses.
Nõuandjate arvates ei ole praegusse asukohta jäämine praktiline, seda mitmel põhjusel. Kuna praegune maja asub eraelamute rajoonis, on professionaalide (arstid, advokaadid, kindlustusfirmad jne) leidmine üürnikena raskendatud. Uue Ehatare rajamine takerdub krundi väiksuse taha – eeskirjade kohaselt peab maad olema vähemalt kaks aakrit. Oulisima põhjusena kerkis esile üleminekuperiood. Uue maja ehitamine lammutatu asemele võtab aega. Meie ei saa lubada, et ühiskondlik tegevus selle aja vältel soikuks. Samuti peaksid kindlad üürnikud (Ühispank, konsulaat, Heinsoo kindlustusbüroo jt) leidma ajutise asukoha. Uue maja ostu korral oleks võimalik korraldada asju nii, et vana ei likvideerita enne, kui uude on võimalik sisse kolida.
Järgmised sammud oleksid: oodata ära nõuandjate lõplik raport, mille Eesti Maja tulevikukomitee üksikasjaliselt läbi kaaluks, teeks lõppotsused ja algataks kapitali kogumise kampaania. Avalikkust informeeritakse pidevat ajakirjanduse ja Eesti Maja veebilehekülje kaudu. Ühtki otsustavat sammu ei astuta aktsionäride nõusolekuta.
Enne valimiste juurde asumist teatas esimees, et senisest juhatusest Riina Klaas liigse töökoormuse tõttu enam ei kandideeri. Ta on osalenud Eesti Maja juhatuses seitse aastat, teinud tänuväärset tööd maja sisedekoratsiooni osas, olnud sidepidajaks juhatuse ja kunstikomitee vahel ning tegelenud edukalt klaverikomitees kontsertide korraldamise ja raha kogumisega. Lahkuvat juhatuse liiget vääristati Eesti Maja teenetemärgiga, mis talle koosolijate heakskiitva aplausi saatel koos vastava diplomiga kohapeal üle anti.
Kõik teised juhatuse liikmed olid nõus uuesti kandideerima. Lahkuva Riina Klaasi asemele oli andnud nõusoleku kandideerimiseks Tõnu Petersoo. Rohkem kandidaate ei esitatud ja kogu juhatus kinnitati ametisse aklamatsiooni korras. Uue juhatuse koosseis on järgmine: Raivo Remmel – esimees, Ilo Puhm – abiesimees, liikmed: Markus Alliksaar, Jaan Arro, Kalle Kadakas, Tõnu Orav, Tõnu Petersoo, Jüri Silmberg, Raivo Uukkivi. Aklamatsiooni korras valiti ka revisjonikomisjon (Ivi Kiilaspea, Alar Petersoo, Riina Klaas) ja välisrevident Jaan Saun.
Vaba diskussioon jätkus kohvi ja kringli juures. Eesti Maja tulevik on kõigil südamel, mida kinnitas küllalt arvukas osavõtt koosolekust.