Alates 1. juunist asub Toronto Eesti Maja mänedzherina tööle Tõnu Orav. Intervjuus Eesti Elule räägib ta Eesti Maja tulevikuväljavaadetest ja võimalikest plaanidest, et kindlustada ühiskonnale selle teiseks koduks nimetatud paiga püsimist.
Tööpõld on lai, kinnitab Tõnu Orav: esimeseks asjaks on vaja üle vaadata maja reservatsioonid, üürilepingud püsiüürnikega, raamatupidamisasjad jm. Samuti on tähtsaks tegevuseks turustamine: olla kindel, et majal on küllalt kliente, kes soovivad saale kasutada, ja et saalid oleks kõikidele vastuvõetavad.
Tõnu Orava sõnul on Eesti Maja jõudnud praegu justnagu ühe mäe otsa, kust on minna kaks teed, mõlemad allamäge; ja tuleb vaadata, kas minna neist teedest või hoopis hakata ehitama kõrgemat mäge. See tähendab, et tuleb hakata vaatama, missugused võimalused on, et hoida seda maja majanduslikult õigel teel: ülalpidamine nõuab teatavasti pidevalt raha.
Tõnu Orav, kes on olnud neli aastat Eesti Maja laekur, on väga hästi kursis hoone kõikide probleemidega: pidevalt ollakse olukorras, kus tuleb vaadelda kulutusi, mida maja nõuab, ja hoolitseda, et sissetulek oleks küllaldane.
Niisiis tuleb hakata vaatama, kas õige oleks leida uus maja või investeerida olemasolevasse — et viia maja sellisele tasemele, mis võimaldaks saada küllaldaselt sissetulekut.
Näiteks on Tõnu Orava sõnul teatud määral probleemiks, et korraga ei saa välja üürida kõiki saale, kui tegemist pole sama organisatsiooniga. Samuti on vanemate inimeste jaoks ebamugav, et tualettruumid asuvad saalidest päris kaugel, ja et suurest saalist pole otseteed liftini. On ka võimalusi, kuidas maja nende probleemide lahendamiseks ümber ehitada: näiteks teha keskmine saal 2 meetri võrra lühemaks, ehitades saali otsa akende juurde koridori, mis aitab suurest saalist otsemat teed pidi lifti juurde pääseda; ka uksed võiks hakata paiknema siis selle koridori juures. Sel juhul saaks kahte saali korraga erinevatele gruppidele välja üürida. Kerge ehitus see poleks, aga on üheks võimaluseks, mille üle tuleb mõelda, räägib Tõnu Orav.
Üks tähtsamaid ülesandeid on katuseprobleemi lahendamine. Samuti tuleb küttesüsteem üle vaadata — Tõnu Orava sõnul on see veel originaalne, pärit sellest ajast, kui maja osteti ja seda ümber ehitama hakati; kütmine nõuab aga palju raha. Ka õhujahutuse küsimustega tuleb tegeleda, samuti elektrisüsteemiga.
Seega nõuab vana maja pidevalt tööd. Niisiis tuleb kaaluda kõiki variante: kas parem oleks mujal või samas kohas ja milline otsus annab pika aja peale paremaid tulemusi.
Arutlused on käimas ja suve jooksul saab palju asju läbi töötatud, märgib Tõnu Orav, kinnitades, et kui leitakse mõni hea lahendus ja see välja pakutakse, on Eesti Maja aktsionärid need, kes selle üle otsustavad. Ta tõmbab paralleele inimeste kodudega: kui ikka torud vanad ja katus lekib, tuleb teha samuti otsus, kas parandada seda maja või osta uus. Oma kodu on ju ikka inimestele südamelähedane ja raske on seda maha jätta, aga alati tuleb kaaluda, missugune variant annab parema tulemuse.
Tõnu Orav, kes on pea pool oma tööelust töötanud ehitusaladel, näeb siin huvitavaid väljakutseid ja kuigi ees ootab palju tööd, pole probleemid sugugi lahendamatud.
Natuke Tõnu Orava taustast. Ta on sündinud aprillis 1944 Eestis ja juba sügisel tuli koos vanematega kodumaalt põgeneda. Algul elati Rootsis ja 1948.a. siirdus pere edasi Kanadasse, algul Montreali ja üsna pea Torontosse. Tõnu Orav lõpetas Toronto Ülikooli keemiainsenerina, peale seda töötas 1,5 aastat sellel erialal ja läks siis tagasi ülikooli, saavutades magistrikraadi majanduse alal. Seejärel töötas ta pea 10 aastat puutööehituste alal, olles mänedzher firmas, mille omal ajal asutas tema isa (Orav Stairs Limited). Isa oli firma selleks ajaks küll juba ära müünud, kui Tõnu sinna tööle läks. Seal oli tollal tööl palju noori eestlasi, kellest mitmed on praegu väga headel positsioonidel erinevatel tööaladel.
Kui see firma müüdi, läks Tõnu Orav tööle ühte teise firmasse, kus oli suure osakonna juhataja. Sinna jäi ta seitsmeks aastaks, kuni firma kolis üle USAsse. Kuna Tõnu Orava lapsed olid alles väikesed, otsustas ta mitte sinna kolida ja jäi edasi Kanadasse.
Järgnes uus karjäär reisiäris: ta ostis reisibüroo, mille juhina töötas 20 aastat — Orav Travel. Ta asutas reisifirmad ka Eestis ja Lätis, kus tal olid partnerid. Tollal käis ta Eestis 7—8 korda aastas.
Reisibüroode olukord on aga sellest ajast alates, kui ta selle äriga alustas, palju muutunud. Kui siinsed eestlased hakkasid Eestisse reisima, oli algul vaja viisasid, samuti abi hotellide jm. broneerimisel. Sellega sai reisibüroo edukalt aidata. Tänapäeval on aga olukord hoopis teistsugune: reisi kinnipanemiseks ei vajata enam niivõrd büroode abi, kuna suur osa inimesi teeb seda ise interneti vahendusel. Peale möödunudsuvist laulupidu kodumaal jäi Tõnu Orava firmas järsult kliente vähemaks, büroo kulud ei vähenenud aga sugugi ja nii tuli teha otsus ühinemiseks ühe teise firmaga. Sõlmiti uus leping Lakewood Travel’iga, kus nii tema ise kui kaks tema endist töötajat edasi tegutsevad. Selle alaga kavatseb Tõnu Orav ka Eesti Maja mänedzheri töö kõrvalt jätkata, lootes edasi teenindada oma endisi kliente ja leida ka uusi.
Tõnu Orav on tegutsenud aktiivselt eesti ühiskonnas: ta on Vana-Andrese koguduse revisjonikomisjoni liige, 17 aastat oli koguduse esimees ja 17 aastat konsistooriumi assessor.
Eesti Maja töö on talle väga südamelähedane: esmakordselt astus ta sellesse majja 15-aastasena, kui skaudirühm, kus ta käis, tegutses lähedal asuvas YMCA-s. Poisid tulid äsja ostetud Eesti Maja vaatama. Ja nüüd, 50 aastat hiljem leiab Tõnu Orav, et tal on veel palju, mida võiks sellele majale pakkuda. Kuigi ka tollal käisid jutud, et kaua me siin ikka tegutseme, mõne aja pärast oleme kodumaal tagasi…
Võimalused Eesti ühiskonas on väga head, kinnitab ta. On ju Toronto kõige tähtsam eestlaste kogunemispunkt väljaspool kodumaad. Ja seda tuleb hoida.
Lõpetuseks midagi uudset: kuna Eesti Maja aastapeakoosolekul avaldati kurbust, et majaesine haljasala ei ole küllalt hooldatud, tuli mõte asutada aiakomitee, kes vaatleks võimalusi, kuidas seda ala kaunina hoida, eriti suvel. Tõnu Orav teeb üleskutse: kes on huvitatud selles osas kaasa töötama, võivad võtta temaga kontakti tel. 416-461 7963.
