Kevadine meeskoor. Ees koorijuht Avo Kittask
ja saatja Elli Kipper. Foto: AR&AT
Toronto Eesti Meeskoori tähendusrikas jõulukontsert
Andres Raudsepp
Kui kohtume taas kahe nädala pärast toimuval Toronto Eesti Meeskoori jõulukontserdil, siis leiame seal ühe laulu, mis peegeldab meie olelust, meie eksistentsi. Lauluks kujundet luuletuse nimetus on ka kontserdi pealkirjaks: ,,Aasta kauneimal õhtul“.
Kontsert, mida juhatab Avo Kittask, toimub pühapäevasel pärastlõunal 8. detsembril meie armsas Eesti Majas. Seal naudime nii toredate kaastegijate panuseid kui ka sõpradega laudades istudes jõulumeeleolu. Sündmus algab kell 2.00 pl.
Aga asume hetkeks veel ,,aasta kauneima õhtu“ juurde. Kontserdi pealkirjaks valitud laul esindab pikemat intensiivset ajajärku eesti ajaloos, peaaegu pool möödunud sajandist. Sellel ajajärgul hoiti vabadustuld paguluses. Ja seda mitmel moel. Sel ajajärgul pakkusid oma viimase sära eesti kultuuri suurkujud Marie Under ja Juhan Aavik, kes oma vanemas eas olid samuti pääsenud vabadusse.
Marie Underi luulekogus ,,Sädemed tuhas“, avaldet Ortoprinti kaudu Torontos 1954. a., leiame luuletuse ,,Aasta kauneimal õhtul“, mis ,,läidab küünalde leegi“ neile, ,,keda keegi ei näe“. See südamlik käeulatus neile, kes mahajäetud kannatavale kodumaale, leidis endale viisi Juhan Aaviku heliloomingulisel käel aasta hiljem. Pakume lugejaile luuletuse teksti käesoleva loo lõpus. Nõnda tähistame veel kord eestlaste suurpõgenemist, mis toimus 75 aastat tagasi, peamiselt septembris 1944. a.
Kontserdi raames kuuleme esitusi tuntud eesti heliloojailt nagu Ritsing, Türnpu ja Vettik. Samas ei unustata rahvusvahelist loomingut Verdilt, Wagnerilt ja Mozartilt. Viimane tuletab meile meelde esimest üldlaulupidu 1869. a., mille vaimulikul kontserdil esitati Mozarti ,,Ave verum corpus“, aga Jannseni poolt eesti keelde tõlgituna. Just tähistasime suvel üldlaulupidude 150. a juubelit kodumaa pealinnas, kusjuures seda laulu esitati RAMi poolt pisut varem Tartus. Nüüd esitab seda meie oma TEM.
Aga Teie võite siinjuures küsida: kuidas oleks kaasaegse eesti loominguga? Juunikuisel Tartu laulupeol esitati üks kordamisele nõutud laul Kait Tamralt. Milline üllatus minule kui meeskoori kauaaegsele liikmele, kui avastasin, et koorijuht Avo Kittask oli selle kavva pannud! Tulge kuulma seda ilusat uuemat pala, mis kannab sama nime kui üks vanem tuntud meeskoorilaul ,,Oma saar“.
Paar sõna kaastegevate kohta. Väga olulist rolli meeskoori harjutustel mängib - eriti viimasel ajal - pianist Elli Kipper, kes on hakanud tenorite häälerühmadele tegema vahepealseid proove, mis kiirendavad osade õppimist lauluvendade poolt. See tähendab, et püsib meie vaimne ühendus Charles Kipperiga, kes oli pikemat aega TEMi dirigent. Elli on kontserdil klaverisaatjaks. Saadet pakub ka kontrabassil Toomas Heinar, kes ise laulab bassirühmas.
Lisaks astub kontserdil ette kvintett TEMi-velled: Madis Kreem, Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask ja Enno Õunapuu. Viimasega kohtume jõulutaadi rollis kontserdi lõpuosas.
Siinjuures loeme mõtteis Marie Underi sõnu, mida peatselt kuuleme laululavalt:
Aasta kauneimal õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ju lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.
Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!
Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.
