Neljapäeval, 16. novembril toimus Eesti Majas Toronto Eesti Seltsi aastapeakoosolek, mille avas esimees Toomas Merilo, kes valiti ka koosoleku juhatajaks; protokollis sekretär Reet Marten-Sehr.

Päevakorra alul oli muudatus seltsi põhikirjas, mis puudutas tegevuskavas kalendriaasta alustamist septembrikuuga, kuna Eesti Vabariigi aastapäeva korraldamine vajab pikemat ettevalmistust.

Sekretär Reet Marten-Sehr luges ette eelmise tegevusaasta protokolli, mis seisnes aktuse korraldamises ja sellele järgnevas sõjaveteranide austamises. Lisategevuseks oli küüditatute mälestamine koos Balti organisatsioonidega Leedu kirikus. Ka on korrastatud seltsi arhiivi.

TES laekur Inge Aloe esitas 2003.a. majandusaruande, kus liikmemaksudest oli laekunud $770.00, mis tähendab, et liikmete arv on 77, kuna liikmemaks on olnud $10. Kokku oli tulude poolel $6,288.32 ja kulusid $5,104.08, jättes aastaülejäägiks $1,184.24. Seltsi varanduslik seis oli $32,326.80. Aruandega koos esitas laekur ka 2004.a. eelarve seisuga 6,000.00 dollarit.

Valimiste osas valiti ametivanuse tõttu välja langenud Reet Marten-Sehr, Inge Aloe ja Ülo Isberg tagasi kaheks aastaks, samuti revisjonikomisjoni liikmed.

Järgmises päevakorrapunktis kõneles Valdek Raiend oma avastusest arhiivimaterjalide hulgas, mida ta tutvustas. V. Raiendi ülesanne oli T.E.S. jmt. siinsete organisatsioonide materjalide läbivaatamine. Ühest kastist koltunud materjalide alt leidis ta Toronto Rahvusliku Klubi „EDU“ protokolliraamatu, mida oli kasutatud aastast 1944 kuni see muudeti Toronto Eesti Seltsiks 1955.a. Sealseist isikuist oli veel siiani elavana meie keskel Mihkel Hansen, kes oli esimene T.E.S. esimees ja oli valmis käesoleva aasta lõpul oma 100. sünnipäeva tähistama, kuid kahjuks lahkus hiljuti.

Seitsmenda punkti all oli juhatus esitanud nõupidamiseks mõtteid, mida tuleks silmas pidada, kui selts tulevikus oma tegevuse lõpetaks. Esimees T. Merilo märkis sellekohast kalduvust seltsi tegevuses, pigem mitte-tegevuses. Juttu oli seltsi juures allorganeina tegutsevatest eesti koolidest ja nende juriidilisest õigusest. L. Pajur soovitas väiksemaid eemale jäänud gruppe tagasi tuua. Ühtki küsimust lõpuni ei arutletud ja need jäeti juhatuse otsustada. Küll puudutati seltsi sarnase organisatsiooni vajalikkust meie ühiskonnas, kuhu kuulumine peaks olema auasjaks.

Vestlusel arutleti ka eesoleva EV aastapäeva aktuse üle. Esimees märkis, et külaliseks on prof. Hannes Valter, tuntud ajaloolane. Muusikalise poole organiseerimine on alles käigus.

Märkmed: