Toronto Eesti Ühispanga juubelipidu võib pidada sajandi suurürituseks

Esileht Viimased Loetumad Kommentaarid

Eestlased

Kanadas Austraalias Rootsis Inglismaal Saksamaal USAs Venemaal Soomes Ukrainas Eestis Rohkem ...

Toronto Eesti Ühispanga juubelipidu võib pidada sajandi suurürituseks (1)

Eestlased Kanadas | 23 Jan 2004 | EWR

Tavaliselt on nii, et kui aastalõpusündmused ühel pool ja elu taas aasta algul argipäevased piirid võtnud, on suuremate pidustuste põud kohe tükiks ajaks. Seekord aga hoidis pea terve Toronto eestlaskonna mõtted üleval 17. jaanuaril toimuv Toronto Eesti Ühispanga 50. juubeli pidu, millest kõneldi juba mitmeid nädalaid ette, mida oodati ja milleks valmistuti nii korraldajate, esinejate kui piduliste poolel vägagi tõhusalt.

„Eks panga peol näeme,“ oli juba nädalaid tavapäraseks hüvastjätufraasiks sõprade-tuttavate vahel. Sest tõesti, seal olid kõik. Mitte just kõik eestlaskonna esindajad — see poleks lihtsalt füüsiliselt võimalik — aga tundus küll, et kes vähegi sai, otsustas tulla, ja mõned päevad enne pidustusi olid juba kõik piletid välja müüdud. Kuna nõudlus peo järele oli ülimalt suur, otsustati kohapeal müüa ka odavamaid pileteid ilma õhtusöögita. Panga president Tarmo Lõbu sõnul oli siiski kahju, et ei saanud vastu tulla kõigile, kes pileteid soovisid. Pidulisi oli kokku üle 700.

Eesti Maja pole vist tükil ajal nii suurt seltskonda korraga vastu võtnud ja ega niisuguses mastaabis pidu pole vast varem olnud ega ilmselt ka tule. Efekt oli võimas! Peol jätkus tegevust kõigile, nii vanale kui noorele ja pole veel kuulda olnud, et keegi ei oleks sündmusega rahule jäänud. Võib vaid ette kujutada neid tohutuid ettevalmistustöid ja korraldamise vaevu, millega pank hakkama sai.

Pidu toimus Eesti Maja kõigis kolmes saalis ja nagu teadustaja Ellen Valter avasõnas ütles: liikuge! Kuigi saalides olid välja pandud lauad, mis juba aegsasti hõivati, polnud see mõeldud tavapärase laudades istumise peona. Igas saalis toimus oma programm, millest sai kokku võimas kultuurielamus. Iga esineja oli ka üksikult võttes oma ala professionaal ja kõik kokku — lihtsalt võrratu.

Esimeseks ülesastujaks ja ühtlasi peo avajaks oli suures saalis Akadeemiline Segakoor „Ööbik“, kes esines Rosemarie Lindau ja Asta Ballstadti juhtimisel ja Allan Liiki akordionisaatel seitsmest laulust koosneva minikontserdiga, esimeseks suulu rahvalaul. Tuntud ja armastatud laulud viisid kuulajat ka muusikalide maailma ja nagu ikka, oli aplaus kauakestev.

Ellen Valter tutvustas, kuidas pidu kulgema hakkab, öeldes, et täna kõnesid ei peeta: kes tahab tutvuda panga ajalooga, on igati teretulnud külastama Toronto Eesti Ühispanka, kust on võimalik saada 50-aastast teed tutvustava kalendri, mis on vist jõudnud juba paljude eestlaste kodudesse. Samaaegselt sai viimast lihvi rikkalik külmlaud, mis valmis Ülle Veltmanni ja tema abiliste poolt ja üsna pea oligi aeg õhtusöögiks, mis toimus iseteenindamise korras nii suures kui keskmises saalis. Mõni oli eelnevalt muret avaldanud, kas ikka kõigile süüa jätkub — jätkus küll ja jäi ülegi! Hiljem veel hulgaliselt kohvi, kooki ja kringlit. Keskmises saalis jäi laud kaetuks kuni peo lõpuni, nii et kes tantsimisest väsinud ja kosutust vajas, võis hõrgutavate toitudega taas keha kinnitada. Mitmesse saali püstitatud baaridest sai keelekastet ja oli nagu üks õige eesti rahvapidu olema peab: rohkelt süüa, juua ja muidugi tantsu ja tralli. Rakendatud paistsid olema kõik panga töötajad, aga muidugi ka hulk abilisi — „Põhjala Tütred“ korraldasid riietehoidu, mis vaatamata suurele mantlitehulgale oli ülimalt kiire; ustel ja baaripiletite müügiga olid ametis selleks puhuks palgatud gaidid ja skaudid. Peopererahva ja abilised tundis ära panga särkide järgi ning kes aga abi vajas, võis pöörduda nende poole.

Suures saalis astus järgnevalt üles 10 aastat koos mänginud bänd „Lehmapoisid“ koosseisus Toivo ja Mati Pajo, Märt Matsoo, Riki Roos, Aare Voitk ja Tarvo Puust. Seejärel solist Rosemarie Lindau ja Tiina Kiik akordionil, kelle kabareelikku etteastet täiendasid valitud kostüümid, saatjaks kübarates noorhärrad. Järgnevalt tutvustas Ellen Valter staaresinejaid, kelleks olid Eestist saabunud tuntud muusikud Karl Madis ja Margus Martmaa, kes olid oma nn. maailmareisi lõpustaadiumis, olles viibinud eelnevalt mitmetes eestlaste keskustes. Nagu Karl Madis ütles, oligi nende eesmärgiks ringi vaadata, millises paigas elavad kõige mõnusamad väliseestlased — ja arvestades nii suurejoonelist ja osavõturohket pidu ei ole raske arvata, kuhu see tiitel läheb... Kõlas hulk nii vanu kui uuemaid laule, mis meeldisid kindlasti nii noorematele kui eakamatele saalisviibijatele.

Kuna pidu toimus üle terve maja, on väga raske, kui mitte võimatu kirjeldada kõiki ülesastumisi. Aga võib kinnitada, et kohal olid kõik muusikud, kes on eestlaskonnale armsad ja keda tahetakse kuulata. Keskmises saalis sai nautida Allan Liiki akordionimängu ning vanemgaidide lauluansambli „Leek“ esinemist, samuti lauljat Viljo Tamme ning bändi „Broadview Boys“ koosseisus Enno Õunapuu ja Vaado Sarapuu. Mõlemas saalis sai jalga keerutada, mida ka hoogsalt tehti ja polnud vist hetke, kui tantsupõrand oleks tühi olnud. Meeleolu oli lihtsalt fantastiline!

Väikeses saalis valitses väheke vaiksem meeleolu — sai laudades istuda ja juttu puhuda, aga samuti esinemisi nautida. Seal astusid üles taas „Lehmapoisid“, Rosemarie Lindau ja Tiina Kiik, ansambel „Leek“ ning Andres Raudsepp ja Lembit Nieländer.

Vahepeal toimus suures saalis tähtis sündmus, nimelt loosimine kõikide piletite vahel, mis sai teoks tänu firmade Finnair, BDT World Travel ja Baltic Design Tours annetusele Tõnu Orava eestvedamisel. Loositi välja neli auhinda, neist kaks rahalist ($150) ja üks — peavõit — sõit Eestisse. Ja neljas auhind, ütles Tõnu Orav, on kõigile saalisviibijatele — kõige parema grupihinna garanteerimine Eestisse sõiduks Orav Travel’i poolt neile, kes tulevad piletiga büroosse enne selle kuu lõppu.

Seejärel esines suures saalis Peeter Kopvillem koos tütarde Leiki ja Keilaga ning Rosemarie Lindauga, edasi musitseerisid Andres Raudsepp (laul) ja Lembit Nieländer (akordion). Siis oli järg üle 25 aasta taas koos musitseerinud „Külapoiste“ käes — need olid Ülo Isberg, Peeter Kopvillem, Valev Vastopä, Lembitu Ristsoo, Mati Lehesalu, Raimo Heyduck, Lembit Nieländer ja Priit Aruvald. Seejärel tõmmati laudasid koomale, et tantsupõrandale ruumi teha ning Karl Madise ja Margus Martmaa muusika saatel sai tantsu lüüa. Pool tunnikest enne südaööd astus ette Peeter Kopvillemi bänd, kus lauludega astus üles ka Toronto Eesti Ühispanga president Tarmo Lõbu. Esinejate vaheldumine lisas peole igakülgselt vürtsi. Eriti õhtu edenedes kuni hiliste tundideni oli näha, et rahvas liikus rohkem ja kui pidu päris lõpusirgele jõudma hakkas, jätkus reipaid pidutsejaid küll ja küll ning lahkumisega ei kiirustatud.

Tarmo Lõbu sõnul tõestas see pidu, et eestlaskonnal on tõesti tulevikulootust.

Kõigi korraldajate nimede üleslugemine läheks siinkohal väga pikale, sest neid oli tõesti palju. Piirdume siinkohal mõnede eestvedajatega. Korraldava komitee esimees oli Ingrid Kütt, üldkoordinaator Toomas Kütti. Üldvalgustus ja heli: Erik Agur, heli suures saalis: Allan Eistrat, keskmises Allan Liik, väikses Eddy Kungla. Dekoratsioonid: Ene Migur.

Soovime Toronto Eesti Ühispangale palju jõudu ja edu teise poolsajandisse astumise puhul! Kui 100. juubeli puhul toimub sama vägev pidu, siis kindlasti on seal rohkelt neidki, kel elavalt meeles 50. juubel!