Et Eesti astumine Euroopa Liitu on märkimisväärne sündmus ka siinpool ookeani, seda tõestas suur hulk kaasmaalasi, kes olid tulnud 30. aprilli õhtul Eesti Majja seda tähistama. Tegemist oli sündmust märkiva Rahvapeoga, mille korraldasid Toronto Eesti Selts, EV Aupeakonsulaat Kanadas ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas. Paralleelselt tähistati ka teist eestlaste jaoks olulist tähist — Volbriööd — ja nii kandiski pidu pealkirja „Volbriööga Euroopasse — Count Down to Europe“.
Suurde saali paigutatud laudadel olid nii Eesti kui Euroopa Liidu lipud. Eeskava toimuski suures saalis, kuid pidulisi jätkus tervesse majja — eriti hiljem, kuna peale kella 9 saabujad said osta odavama pileti, mis ei sisaldanud õhtusööki.
Rahvast oli tulnud nii lähedalt kui kaugelt, Vancouverist ja Sydney'stki. Rahvapidu on hea võimalus tuua kokku erinevaid generatsioone alates meie ühiskonna vanematest liikmetest kuni päris väikesteni, kellele kõigile Eesti tulevik südameasjaks. Samuti viibisid kohal Eesti Kaitseväe esindajad, kes on keeleõppel Camp Bordenis.
Tseremooniameistri ülesannetes oli Vaado Sarapuu, kes tegi seda niisuguse sarmi ja sujuvusega, nagu oleks pidude juhtimine ja show-mehena esinemine tema igapäevane töö. Esmalt kutsus ta ette aupeakonsul Laas Leivati, kes märkis uute verstapostide saabumist, mis meile osaks saavad — Brüsseli aja järgi oligi Eesti juba EL liikme staatuses, nii et tere tulemast Euroopasse! Aupeakonsul tõstis klaasi Eesti Vabariigi, eestlaste ja eestluse terviseks, misjärel kogu saalitäis rahvast püsti tõusis.
Järgnevalt oli sõna EKNi esimehel Avo Kittaskil, kes märkis, et nüüd on meil õigus jälle olla eurooplased, nii nagu oleme tegelikult alati olnud, kuid milline õigus oli vahepeal ära võetud. Ta soovis kõigile head pidutuju ning Vaado Sarapuu kutsus lavale TES Täienduskooli laulukoori, kes läheb tänavu suvel Eestisse üldlaulupeole esindama siinset eesti noorust. Klaveril saatis Aino Uus. Jutuajamisest dirigent Reet Lindau-Voksepaga ilmnes, et Eestisse sõidab enam kui 60 last ja peale üldlaulupeol osalemise on kavas ka muid esinemisi: 1. juulil Canada Day puhul Toompeal; samuti on plaanis esineda Sinimägedes ja Tartus. Esimese lauluna kõlas „Lauliku lapsepõli“. U. Naissoo laul „Koolikell“ läks rahvale nii südamesse, et see tuli veel teistkordseltki esitusele. Huvitav oli veel see, et terve õhtu vältel projitseeriti kogu laval toimuv samaaegselt ka lava taga olevale suurele ekraanile: nii sai suures plaanis näha ka kõiki noori kooriliikmeid, kelle nägudelt peegeldus vastu pühendumus tähtsa ettevõtmise suunas. Mini-kontserdi eest pälvis koor ülitugeva aplausi — ja head soovid laulupeoreisiks eeloleval suvel.
Seejärel läks ühislauludeks, mida juhtisid lavalt Avo Kittask ja Lembit Nieländer akordionitel. Käiku läksid laudadel olevad laululehed ja „Jää vabaks, Eesti meri...“ ning „Kungla rahvas“ kõlasid võimsal häälel sadadest suudest.
Siis kutsuti ette praost Jaan Tammsalu, kes kõneles Euroopa Liitu astumise tähtsusest, tsiteerides Eesti luuletajat Henrik Visnapuud, kelle sulest on ilmunud read:
kui murelik Maarjamaa astub rahva peresse võitjana taas..., mis ju omamoodi sümboolne ka tänasel päeval. J. Tammsalu rääkis H. Visnapuust — mehest, kes vaatas paguluses olles üle vee ja lainete, aga ei saanud enam kunagi koju tagasi, kus ta oleks parema meelega elanud ja luuletanud. Praost avaldas suurt tänu siinsetele eestlastele, kes on palju teinud selle nimel, et eestlus püsima jääks, öeldes, et küll me Euroopa Liiduski hakkama saame — aidaku Jumal meid selles.
Vaado Sarapuu kutsus ette EV Ottawa Suursaatkonna asjuri Argo Küünemäe, kes valitsuse esindajana õnnitles kõiki tähtsa sündmuse puhul ja ühines eelkõnelejaga, öeldes, et ilma siinsete eestlasteta poleks me NATO ega ELi liikmed. Juttu oli veel võimalustest, mis Eesti kodanikele nüüd avanevad.
Seejärel oli aeg õhtusöögiks, mida serveeriti saali tagumisse otsa paigutatud laudadelt.
Avo Kittask teatas Eesti ekspeaminister Mart Laari saabumise aja. Teatavasti on Mart Laaril suur roll Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Kuna ta on alati pidanud väga lugu väliseestlaste panusest, oli ta avaldanud ise soovi Rahvapeol osalemiseks, saabudes kella kümnese lennukiga Montrealis toimunud kohtumiselt.
Lavale astus Akadeemiline Segakoor „Ööbik“, mida juhatas Rosemarie Lindau; esiteks kõlas laul „Kas tunned maad...“, kus kõikidel kaasa laulda paluti. Dirigent kõneles möödunudaastasest „Ööbiku“ lennust Broadway'le (eelmise Simmaree teema), mille kavast tuli esitusele kolm laulu.
Siis oli esinemisjärg noorteansambli käes — lavale astus poolteist aastat koos musitseerinud „The I Spies“ koosseisus Jaan Kittask, Markus Saks, Jamie Robertson ja Simon Innes.
Järgmise ansamblina esines „The Big Chill“ koosseisus Valter Mätas, Jim Cheffero, Cory Turnbull ja Mike McDonald, tuues oma elava rock-muusikaga rahva kohe tantsupõrandale.
Ja siis oli peo üks kõrgpunkte: saabus Mart Laar, ülimalt oodatud külaline. Ta astus saali ette, tervitades rahvast kahe sündmuse puhul: esiteks seoses peatselt saabuva Volbriööga, mis on pikk ja huvitav; ning muidugi sel puhul, et Eestist saab Euroopa loomulik ja täieõiguslik osa, mille nimel on palju võideldud. See pööre, mis on tehtud idast läände, on pöördumatu, kinnitas ekspeaminister; ja sini-must-valge lehvib veel tugevamalt. Elagu Eesti! Järgnes liigutav moment, kus kogu rahvas laulis Eesti hümni.
Oli tunne, nagu hakkaks saabuma uus aasta — mis seda ju sümboolselt oligi uue ja tähtsa etapi näol. Kesköö saabudes oli käes 1. mai, mis tähendas, et ka siinse aja järgi oli Eestist saanud ELi liige. Lehvitati lippe, löödi kokku shampanjaklaase ja õnnitleti üksteist suursündmuse puhul. Lõbus pidu kestis veel mitu tundi.
Kes on lugenud meie lehe internetiversioonis esinenud kommentaare peo aadressil, võib kohata nii suurt kiitust kui mõningat kriitikat. Aga nii suure ürituse puhul, kuhu on kaasatud sedavõrd suured rahvahulgad ja mis on mõeldud erinevas vanuses ja huvidega inimestele, on ju üsna loomulik, et mis meeldib ühele, ei pruugi istuda teisele — õigus oma arvamusele on igaühel. Meelelahutust jätkus kõigile ja esinejate valik oli mitmekülgne. Suur töö on korraldamise osas tehtud, suursündmus teoks saanud ja taas tõestatud, et rahvapeod on need, mis siinset eesti ühiskonda rohkearvuliselt kokku toovad.
Märkimisväärne on seegi, et koos olid lausa neli generatsiooni — pole ju palju üritusi, kus niisugune asi teoks saab. Nagu Toronto Eesti Seltsi esimees Toomas Merilo ütles, ületas peost osavõtt isegi ootused — täpsed numbrid pole küll teada, kuid arvatavalt viibis üritusel 600-700 inimest. Ning nagu lubatud, on plaanis õhtu tulu annetada TES Täienduskooli üldlaulupeo reisi tarvis.
