http://www.umaleht.ee/
«Torontoh om kõik täüs ehitet, Eestih olõsi ku aig saisnu – siin om illos ja vanaperäline. Mu prilli omma külh roosa, ma näe õnnõ vanõmbit väärtüisi ja kombit. Seo, et kõkkõ tahõtas ütetaolidsõs muuta, olõ-i mullõ meele perrä,» kõnõlõs Kanada tsura Jaasoni Heikki (29), kiä löüd’ Haanimaalt uma juurõ.
1994. aastal käve Heikki edimäst kõrda Võromaal ummi edevanõmbidõ koto kaemah. Joba sõs sai tä arvo, et ei olõ ilosampa kotost ku Haani ummi mäki ja järviga.
Nii opis tä parhilla suurkooliliinah magistrioppusõs meediät ja suhtlõmist, a tund samal aol väega pall’o huvvi Võromaa ja võro keele vasta. Bakalaurõusõkraadi sai tä Toronto suurkoolih, koh tä opsõ sotsioloogiat ja semiootikat.
Heikki om Saagri küläst peri Jaasoni Kalju ja Plaani küläst peri Õie latsõlats. Õie ja Kalju lätsi tõõsõ suurõ ilmasõa aigo ütehkuuh Saksamaalõ, kost minti edesi Kanadahtõ. Täämbädses omma nä aastakümnit Toronto lähkül Guelphi küläh elänü. Umatsidõga ja Eesti latsi laagrih Kanadah om Heikki opnu eesti kiilt kõnõlõma. Kotoh mõist täl vanaesä Kalju võro kiilt. «Kõnõlõs tihtsäle nal’alukõ ja oppas ka minno veidü,» ütles Heikki. «Tuuperäst ma võro kiilt parhilla opigi, ku ma kodo tagasi lää, taha ma vanaesäga iks kõnõlda, tõõsõs om võro kiil puhas ja inglüse keelest putmalda,» ütles tsura uma võro keele opmisõ kotsilõ.
Võromaal eläs Heikki vanaimä sõsar Loreida, kinkal tä aigaolt küläh käü. «Mul om hüä miil, et mul Võrol umatsit om,» märk Heikki. «Ilda aigo tõi mu umadsõ pall’o hääd süvvä liina: kardokit, ubinit, põrknit ja muud värsket söögikraami.»
Heikki kõnõlõs, et Eestih om värskemb ja loomuligumb süük ku Kanadah. Kodokotussõh kasvatas tä vanaesä värsket aiakraami, tuust tund tä kõgõ inämb puudust. «Kõgõ parõmb miil om mul tuu üle, et Võrol saa ma süvvä latsõpõlvõ süüke nigu hapnit kapstit ja sõira,» märk Heikki. Timä sõnno perrä tetäs ka Kanadah Eesti Tarõh vanno eesti süüke, a kõgõ parõmba omma iks vanaimä tettü.
Küsümise pääle, kas tä savvusannah om ka käünü, ütles Heikki, et olõ-i, a Guelphih om näil sann olõmah külh. Nii ei olõ tsuralõ eestläisi sannahkäümise kommõ vahtsõnõ asi. «Mullõ väega miildüs Eesti elo ja kultuur, seo om sükäv ja sisuga. Ameeriga massikultuur mullõ nii meele perrä ei olõ,» ütles Heikki.
«Ku ma suvõl Võro- ja Setomaal väiko tsiiru tei, näi ma Seto Kuningriigi ka är ja sai õukat pruuvi,» kõnõlõs nuurmiis.
Timä sõnno perrä ei olõ Kanadah säändsit külli, koh olõsi nii pall’o kultuuri ja vanno kombit. «Võromaa om väega rikas kotus,» märk tä. «Vaihõpääl mõtlõ ma Eestihte elämä jäämisest, a lähkü inemise omma iks kõik Kanadah jo.»
Tuud, kas tä näüdsigu peräst jääsi siiä, mõista-i nuurmiis arvada. «Mu vanaesä nal’atas iks, et ku ma Kanadahtõ tagasi lää, sõs mi trehvämi timäga kolmõkõisi,» naard Heikki. Tuu tähendäs, et vanaesä luut, et tä saa Eestist naasõ ja latsõ ja võtt Kanadahtõ üteh.
Nutovi Mirjam
Mis sa arvat?
