Mõisad põlevad, saksad surevad …
Selle laulu algusread tulevad paljudele tuttavad ette, aga laul läheb edasi – mets ja maa saab meitele. Mis see on? Tuntuks sai see rahvalik võitluslaul ilmselt 1905. aasta revolutsiooni keerises. Mis siis juhtus Eestis sada aastat tagasi? Oli see mäss, revolutsioon või vabadusliikumine, moodsa eesti poliitika sünniaeg, iseseisvumise peaproov? Suur osa esimese Eesti Vabariigi avaliku elu tegelastest tegid läbi 1905. aasta tuleproovi, ent me ei tea just eriti palju nende rollist revolutsiooni virvarris. Oluline on ka meenutada, et just 1905. aasta revolutsiooni mahasurumine tõi kaasa eestlaste ulatusliku pagulusse mineku, nii Põhja- ja Lääne-Euroopasse, kui ka Uude Ilma.
Need, kes tunnevad huvi saja-aasta-taguste sündmuste vastu, ei pelga arutlemast sotsiaaldemokraatia ja revolutsiooni üle, tahavad teada, miks eestlased rüüstasid ja põletasid sakslaste mõisahooneid, aga ka viinapoode, kuulutasid koguni kusagil maanurgas välja oma vabariigi ja miks üldse seda aega „punasteks aastateks” kutsutakse, on teretulnud Tartu College'is peatselt algavasse eestikeelsesse ajalooseminari. Uus teema on teatud määral jätkuks kunagisele „Ärkamisaja” seminarile, mis ajaliselt jõudis välja 1904. aastasse.
Seminari arutlustel kaasalöömiseks ei seata mingeid erilisi eeltingimusi, vajalik on loomupärane uudishimu Eesti ajaloo vähetuntud teema vastu, valmisolek lugeda mitmepalgelist eestikeelset kirjandust ja aktiivne osavõtt arutlustest. Seminar on avatud kõigile, mingit osavõtumaksu pole, kui kohviraha välja arvata.
Alguse teeme Tartu College'i naisorganisatsioonide toas, teisipäeval, 11. oktoobril kl 17–19. Seminariharjutused toimuvad sellest päevast alates teisipäeviti igal teisel nädalal. Täpsem ajakava ja arutatavad teemad antakse teada esimesel kokkusaamisel. Informatsiooni annab prof. Jüri Kivimäe ka e-posti teel või telefonil 416-946-0970.
Tere tulemast „1905. aasta” seminari.
Noor-Eesti ja Euroopasse minek
Käesoleva aasta kevadel pühitseti näituste ja üritustega Tartus ja Tallinnas Noor-Eesti liikumise 100 aasta juubelit. Ühenduses juubelikonverentsidega tegi Eesti Kirjandusmuuseum laiemalt kättesaadavaks ka noor-eestlaste kirjanduslik-kultuurilised väljaanded. Nii Noor-Eesti albumeid, ajakirju kui muid käsikirjalisi materjale saab lugeda ja sirvida elektrooniliselt Eesti Kirjandusmuuseumi koduleheküljel.
Meie tänavune kirjandusseminar käsitleb Noor-Eesti liikumist lähtudes nende kuulsaks saanud ning 1905. aastal esimeses albumis avaldatud loosungist – Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks! Selle loosungi tähendus, selle avaldumine noor-eestlaste sihtides, eesmärkides, poleemikas ja loomingus avab end meile läbi nende elektrooniliste väljaannete, mida Kirjandusmuuseum meile lähemale nihutas. Kursusel kasutame seda õppematerjalina, seminaridel ka visuaalselt.
Kursusel loeme Gustav Suitsu, Friedebert Tuglase, Johannes Aaviku ja Aino Kallase esseistikat, reisikirju ning kirjanduslikku loomingut, kuid pöörame tähelepanu ka vähem tuntud tegijatele— näiteks, kes olid Sophia Vardi ja J. Randvere? Mis tähendasid noor-eestlaste tegutsemisaja algul mõisted „mats” ja „vurle”? Miks ja kuidas taotlesid nooreestlased Eestile omast linnakultuuri, püüdes vabaneda „pasteldest”? Kas see õnnestus neil? Mida nad tegid eesti keele hüveks? Milliseid jälgi nad jätsid Eesti kultuurilukku (kas ainult raskesti loetavaid novelle ja romaane, mida suudab lugeda vaid peenutsev vaimueliit või kirjandusgurmaan?) Kas noor-eestlased leiutasid jalgratta, tegid seda lätlastega koos või võidu, või kirjutasid hoopis disaini maha Vanemalt Vennalt – st. soomlastelt?
Millisesse Euroopasse noor-eestlased tahtsid jõuda? Kellele nad Eestit tutvustada tahtsid ja kas neil see õnnestus? Noor-eestlaste Euroopa-suundumus toob meie vaatevälja ka 1905. aastal poliitiliselt aktiivsete tegijate pika maapaoperioodi. Kui ühest küljest pöördusid noor-eestlased Euroopasse lugemise kaudu ja tahtsid „oma” Euroopat „otse” selle asemel, et baltisaksa kultuur neile Euroopat „koju kandis”, ette näitas ja selgeks õpetas, siis Suitsu, Tuglase, Aaviku, Kallase jt. isiklikud Euroopa-rännakud täiendasid ja täpsustasid nende soovi Euroopasse jõuda. Millise Euroopa nad oma ettekujutuses olid loonud ja millisena nad seda avastasid? Ja miks lootsid noor-eestlased Eesti kultuuri rikastada eelistades mõjusid Prantsusmaalt ja Põhjamaadest (eriti Norrast)? Kuivõrd allergiline oli noor-eestlasi ümbritsev Eesti avalikkus „pahade prantsuse mõjude vastu”? Mille nimel noor-eestlased võitlesid ja kellega nad vaidlesid? Millised kunstnikud kuulusid Noor-Eesti lähikonda? Kes illustreeris nende albumeid? Loodame oma küsimustele vastuseid leida Noor-Eesti albumitest ja neist tagasivaadetest, mis ilmusid tegijate mälestustes ja Noor-Eesti kümnendat aastat tähistavates väljaannetes.
NB! Kirjandusseminar ei kata ega korda seda, mis prof. Kivimäe 1905. aastale pühendatud ajalooseminaris kavas on. Loodame, et kursused, mis hakkavad toimuma vaheldumisi, ka teineteist täiendavad, andes ulatuslikuma pildi ajastusündmustest, nähtustest ning arengusuundadest kultuuris ja avalikkuses üldiselt.
Prof. Tiina Kirsi kirjandusseminaridel on olnud tavaks tagasihoidlik õppemaks. Ka tänavu on aasta õppemaksuks 250 CAD.
Kursuse algus on teisipäeval 18. oktoobril kell 17-19 Tartu College’is.
Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli seminarid - Tartu College'is 2005-2006
Eestlased Kanadas | 30 Sep 2005 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
