Nädala portreeAndres Kasekamp, paljudele Toronto eestlastele tuttav, ent kaua silmapiirilt eemal olnud — nimelt elab ta juba aastaid Eestis — on tagasi kodumail, kuid siiski mitte päriselt, vaid ajutiselt, täites käesoleval semestril Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nim. Õppetooli külalisprofessori kohustusi. Ta asendab siin prof. Jüri Kivimäed, kellel on viieaastase Toronto Ülikooli professorina töötamise järel vaba aasta. Kuna aga Tartu Ülikoolis on vastavalt vaba aeg vaid nelja aasta järel üks semester, siis jääb prof. Kasekamp siia tunduvalt lühemaks ajaks ehk siis detsembrikuuni. Eesti Elu toimetust külastades rääkis ta oma tagapõhjast ja senisest mitmekülgsest tegevusest.
Sündinud ja kasvanud on Andres Kasekamp Torontos, käies eesti täienduskoolis, kus sai tugevaid mõjutusi ajalooõpetaja Henn Ründvalt. Ta osales skautlikus tegevuses, kuuludes Lembitu Malevasse, kus isnpireerivaks jõuks oli skm. Heino Jõe.
Toronto Ülikoolis omandas Andres nii bakalaureuse- kui magistrikraadi ajaloo alal. Nagu ta ütleb, oli ta õppeajal üks esimesi, kellel oli võimalus osaleda äsjaloodud Eesti Õppetooli kursustel, kuulates külalisprofessorite Hain Rebase ja Toivo Rauni loenguid. Eesti Õppetool aitas suunata tema huvisid, avardades perspektiivi luua oma karjääri selle baasil just Eesti ajaloolasena. Mujal Kanadas või USAs poleks seda võimalust olnud.
Magistrikraadi omandamise järel 1990.a. läks Andres Kasekamp aastaks Tartu Ülikooli. Aasta hiljem võeti ta vastu Londoni Ülikooli Inglismaal doktorikraadi tegema, mille tulemusena hiljem ilmus raamat „The Radical Right in Interwar Estonia“, mis käsitleb vapse ja vaikivat ajastut ning mille kohta ka Eesti Elus paar aastat tagasi pikem retsensioon ilmus.
1996.a. siirdus Andres Kasekamp Eestisse elama, asudes tööle Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas. Alates käesoleva aasta algusest on ta Tartu Ülikooli Balti Poliitika Õppetooli korraline professor.
Paralleelselt tööga Tartu Ülikoolis on Andres Kasekamp tegutsenud pidevalt ka Tallinnas, olles 2000.a. Eesti Välisministeeriumi loodud Sihtasutuse Eesti Välispoliitika Instituut direktor. Instituudi eesmärk on kaasa aidata rahvusvaheliste suhete paremale ja sügavamale arusaamisele avalikkuse seas, pöörates erilist tähelepanu Eesti rollile muutuvas maailmas. Pakutakse foorumit diskussioonideks, analüüsideks ja debattideks ning instituudi töötajate üheks ülesandeks on edastada ja vahendada kommentaare ajakirjandusele, organiseerida loenguid, seminare ja konverentse. Oma tööd seal jätkab Andres Kasekamp ka Torontos olles.
Lisaks kõigele eelpoolnimetatule on Andres Kasekamp ka AABSi poolt välja antava ajakirja The Journal of Baltic Studies peatoimetaja. Neli korda aastas ilmuva ajakirja toimetuse asukoht roteerub, asudes mõned aastad ühes ja siis edasi teises ülikoolis, viimased kolm aastat on seda toimetatud seega Tartust. Peamised kajastatavad valdkonnad on ajalugu ja politoloogia, aga ka keel, kirjandus, majandus ja sotsiaalteadused.
Andres Kasekampi arvates on Balti poliitikat ja ajalugu käsitledes väga tähtsal kohal võrdlev lähenemine. Sageli tulevat ette arvamusi, et samalaadsed protsessid esinevad kõigis kolmes Balti riigis — selle arvamuse ümberlükkamiseks ongi tarvilik just võrdlev lähenemine, teadmised kõigi Balti riikide kohta.
Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juures õpetab Andres Kasekamp 13 nädala vältel (loengud algasid septembri alguses) kahte kursust: Balti riikide ajalugu III aasta loengukursusena ja fashismi ajalugu IV aasta seminarina. Mis puudutab Balti ajaloo kursust, siis on seal prof. Kasekampi sõnul Balti tagapõhjaga tudengeid vähe (igast Balti riigist 1), küll aga on neid rohkem vabakuulajate hulgas. Eelmisel nädalal toimunud semestrikesksest testist rääkides ütleb prof. Kasekamp, et kõige parema tulemuse saavutas üks Hiina päritolu tudeng, mis on igati rõõmustav, sest tähtis osa Eesti Õppetooli missioonist ongi Eesti ajaloo tutvustamine laiemalt, haarates kaasa võimalikult erineva taustaga inimesi ja äratades neis huvi.
Rääkides siinsete ja Eesti tudengite erinevustest ütleb Andres Kasekamp, et selle ajaga, mis tema Eestis elanud, on üliõpilaste teadmistepagas tublisti arenenud, kuna maailm on avatud. Stuudiumi vältel mõne semestri õppimine kusagil mujal Euroopa ülikoolis on saanud üsna tavaliseks nähtuseks.
Seega saavad tudengid palju mitmekülgsemaid mõjutusi - praegusel tudengite põlvkonnal on suuremad võimalused kui kunagi varem. Üleminekuperioodil oli Ida-Euroopa tudengite jaoks õppimisvõimalusi soodustavaid programme, nüüd on avanud veelgi enam uksi Euroopa Liit. Samas ei pruugi Kanada tudengitel samalaadseid väljavaateid olla ning on ehk rohkem erand, kui vahepeal mõnda teise riiki õppima minnakse. Kõik see on mõjutanud ka Eesti tudengite suhtumist: kui aastaid tagasi tuli neid küsimusi esitama ja diskussioonideks igati julgustada, siis nüüd kulgevad need loengus vägagi elavalt. Nooremate õppejõududega on ka harilik, et suheldes ollakse "sina“ ja eesnime peal.
Erinevusi esineb ka tudengite tööhõivatuses: kui siin maal lõpetatakse enne ülikool ja seejärel hakatakse tööd otsima, siis Eestis on paljudel tudengitel juba III kursusel kas osa- või täisajaline edukas töökoht, mille Kanadas saavutaks ehk alles kõrges keskeas. Samas võib jälle juhtuda, et ülikoolis õppimine muutub niimoodi teisejärguliseks, kuna enamus töökohti asub Tallinnas ja loengutesse jõudmine pole enam primaarne.
Koos Andres Kasekampiga on Torontos ka tema pere: abikaasa Johanna ning aasta ja ühe kuu vanune tütar Kaisa. Vähene vaba aeg kulubki praegu abikaasale Kanada tutvustamiseks — hiljuti külastati Ottawat.
Novembri teises pooles on oodata Andres Kasekampi esinemist ka Tartu Instituudi korraldatud loengute sarjas.
