Koosviibimise avas ja tervitussõnad kokkutulnuile ütles Võrumaalaste Koondise alati rõõmsameelne ja humoorikas esinaine Salme Vesi. Tutvumiseks oli välja pandud Põlvas ilmuva Uma Lehe numbreid. Oli isegi Kanepi Häälekandja. Räägiti Võrumaa kirjaniku Hans Sisassi töödest ja tegemistest, eriti kirjaniku viimase, kuuenda raamatu kirjastamise raskustest.
Õnnitlesime oma laekurit Ruudi Lalli sünnipäeva puhul ja laulsime talle „Ta elagu!”
Ajal, mil oodati sooja lõunasöögi ja sellele järgnenud kohvilaua korraldamist, jutustas kunagine Võru Keskkooli õpilane Paula Paloots-Adamovski enda ja oma kaasõpilaste läbielamustest teise Nõukogude okupatsiooni järgses koolis Eestis, aga ka Gulagi arhipelaagis ja piirideta Siberis. Ehkki tema ja ta kaaslased olid alaealised, olid paljud neist juba tembeldatud „poliitilisteks kurjategijateks“. Võrulaste koosviibimisel tegid muusikat pillimehed Arkadi Altosaar klarnetil ja Volli Palo akordionil.
Vesteldi omavahel. Huvitav oli, et juhuslikult kohtusid kaks vana tuttavat, kes teineteisest ei teadnud midagi 50 aasta jooksul.
Kõigil oli hea tuju ja lahkuti rõõmsalt, et järgmisel korral kohtuda Maakondade jõulupeol.
Tore on olla koos kõigiga. On ju igal maakonnal on oma ilu ja võlu... Ka valu.
Kuldniidina on sajandite vältel kulgenud eestlaste vaimsus. Sageli läbi segaste ja raskete aegade. See näitab, et meil on püha tuld, mida hoida, kaitsta ja edasi anda tulevastele põlvedele.
Järgmisel aastal tähistab Toronto Võru Koondis oma 35. aastapäeva. Tuleme ise ja ootame paljude sõprade osavõttu. Selleks head tervist, jätkuvat elujõudu ja energiat. Rahu meile ja kõigile maailmas.