Torontos esilinastub videofilm Lennart Merist (5)
Eestlased Kanadas | 17 Feb 2005  | TNEWR
Eesti Kunstide Keskuse Videostuudio korraldusel esilinastub videofilm "Ma võin rääkida ja mõelda südamega"
24. veebruaril Toronto Eesti Maja suures saalis. Video avab vaatajale Eesti Vabariigi endise presidendi Lennart Meri külje, mida vast paljud ei ole näinud: mõtisklemas kodu ja selle tähtsuse üle. Arvestades vabariigi aastapäeva tavakohase Toronto raekoja esise lipuheiskamisega kell 11.00 toimub linastus sellele järgnevalt kell 13.00.


President Lennart Meri külastasid tema kodus Viimsis 2002.a. augustis EKNi tollane esimees, praegune Eesti aupeakonsul Laas Leivat ja Mikk Mikiver, kaamera taga oli Vaado Sarapuu, kes meeste mõtted ning vestlused filmilindile jäädvustas. Sarapuu lõikas haruldaste kaadrite vahele esto2000 sündmusi, nende hulgas Meri Rahvuskongressile peetud kõnest valitud lõike. Teatavasti oli see esinemine esimest korda pärast Eesti okupatsiooni, kus Eesti riigipea kõnetas meie välisvõitlejate organisatsioone. Ajaloolises kõnes rõhutas president Meri, et kahel teel jõuti ühisele eesmärgile — Eesti vabaduse taastamiseni. Kõnes tõi Meri esile Gorbatshovi moderniseerimiseajastu ohtu Balti riikide iseseisvuse taastamise eesmärgile. Kui paljud läänes olid nõus Gorbatshovi muutustega kaasa minema, siis Sumner Wellesi poolt sõnastatud mittetunnustuspoliitika mõju ning Välis-Eesti keskorganisatsioonide dekaadide pikkune järjekindel töö aitas tagada ohtlikul perioodil Baltikumile vabaduse. Meri rõhutas Rahvuskongressil, et topeltkodakondsusega kaasnevad kahekordsed kohustused: vabale Eestile, vabale Kanadale. Julgeolek on jagamatu, lausus president, kallis kaup, mida ei ole kunagi üleliia. Eesti julgeolek on seotud Euroopa omaga, Euroopa julgeolek kogu vaba maailma julgeolekuga.

President Meri Kanada külaskäigust on kaadreid ka Ehatare visiidist, kus Meri kohtus muuhulgas vallavanemate Mihkel Nurmingu ja Mihkel Hanseniga, kellest viimane oli ka Eesti Riigikogu liige. Samuti on jäädvustatud külaskäik Toronto Eesti Majja, George Westoni kontsertsaali, esto2000 avamisele ning mujale.

Esto2000lt sõitis president Meri Calgary kaudu Vancouverisse, kus talle kingiti kohalike noorte eestlaste poolt kaseistik. Nii nagu väliseestlased peavad kalliks kodumaa kaski neid imetledes, siis Meri oli vaimustatud Kanada kaskede valgest koorest, sihvakusest ning sirgusest, mida ta nägi kaljumägesid ületades rongiaknast. Viimsi neemele istutatud kask on tänaseks mitmemeetrine, tuletades presidendile ja ta abikaasa Helle Merile meelde Kanada rolli välisvõitluses.

Kodused kaadrid keskenduvad Lennart Meri mõtisklustele kodu kohta. Alates Pariisist, siis Nõmmel, Kaare tänaval elades, kui vene kolonnid Vabaduse puiesteed pidi 1941. aastal sisse marssisid, siis asumisele saadetud kodule. Seda kõike moodsa Viimsi kodu kaunis aias, tuletab Meri meelde kodu moraalseid reegleid, ka selle poliitikat. Venemaa oli ja on hästi teadlik kodu mõjust, aastasadu on suurriik rajanud oma võimu sellele, et lükkas inimesi meeletute vahemaade taha — Uraalidesse, Siberisse, mujale. Kodu versus kodumaa mõistet pole lihtne lahti mõtestada, kodumaal reisides suudame kodumaad väikeste tunnetuste kaudu kaasas kanda, võõrsil pole see enam nii lihtne. Kui vanemad inimesed kannavad juba asukohamaa ajalugu ning sündmusi paralleelselt lapsepõlvekodumaaga kaasas, siis meie neljandal põlvkonnal seda tunnetust ei ole. Et seda seemet põue istutada, soovitab Lennart Meri, et suvistel kuudel kasutaksid võõrsil sündinud eestlased, kes tunnevad seletamatut seost kodumaaga, võimalust Eestit külastada, maakeelses miljöös aega veeta, et ka nendel oleks kohake oma teokarbis, mida nad koduna kaasas kannavad, kus ruumi Eestile.

Viimsil ülesvõetud kaadrid on kodused ja sõbralikud, president Meri suvine ja mitteformaalne rõivastus lubab poliitikule, kirjanikule ja riigimehele läheneda omaselt. Kuigi Leivat ja Mikiver esitavad vahetevahel mõtisklustele sekka tähelepanekuid ja küsimusi, on pearõhk presidendil kui eestlasel, inimesel, kes esineb vabalt, mitte diplomaatiliselt vajaliku korrektsuse ning distantsiga. On ta ju ometi "Meie Lennart".

Väärtusliku ja unikaalse videofilmi esilinastusele järgneb kohv; ning Eesti Elu Videostuudio ühe teise video näitamine, mille pealkiri selgub kohapeal. Vabariigi aastapäeva märkimiseks oluline üritus.



 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
juhuslik mööduja21 Feb 2005 03:08
to isamaalane.
vaidleksin vastu. vähemalt etv programm läheb aina paremaks.
näidatakse palju põnevaid dokke, väärtfilme, ühiskonna probleeme hõlmavaid saateid ( unetus) etc.
see et etv näitab usa verefilme on küll alatu laim. (www.etv.ee) - eks see käib ikka rohkem erakanalite pihta. kindlasti soovitaksin vaadata etv saatekava 24 veeb.
mis filmi puutub - siis loodan minagi, et see jõuab eestisse.
mis laimamisse puutub.... kulla kõiketeajad. seda võiks tema ikka OMA nime ja sirge seljaga ja toetudes faktidele. maailmas on niigi palju kurjust ja tühisust, milleks seda veel enam õhutada.
muuda ennast -muutub maailm.
ilusat vabariigi aastapäeva
Isamaalane17 Feb 2005 00:19
Kindlasti on hr L.Meri väga ere isiksus ja videofilm huvitav. Kahjuks ei ole ma siin Eestis selle peale sattunud. Aga loodan , et kunagi näen ka seda. Praegu on Eesti televisioonis näha väga palju USA filme, millede sisu on tapmised, vägistamised, peksmised ja muu jõhkrus ning vägivald. Kodumaiseid filme ja ka EL ( kuhu ka Eesti kuulub)filme, peaaegu ei olegi ekraanil näha. Ka ei ole ekraanil kohanud Kanada filme. Arvan, et vägivalda eksponeerivad USA filmid sünnitavad ühiskonnas jõhkrust ja julmust. Seega on kindlasti hr L. Meri film kodust ja selle tähtsusest väga kosutav vaadata. Edu eestlastele Kanadas eestluse hoidmisel!
Väsinud porist ja pasast07 Feb 2005 06:35
Ahh! Krattige ja kratsige! Kas tüdimus ükskord peale ei tule? Nii mõnelgi oleks põhjust peegli ees ennast imetledes mõelda, kas ma olen ikka nii aus, et teistele näkku sülitada!

Loe kõiki kommentaare (5)

Eestlased Kanadas