Kava algas Toivo Kõheliku avamänguga klaveril, misjärel ütles avasõna ÜEVK ja EVLK esimees kol-ltn Ülo Tamre. Vana rindevõitleja meenutas eestlaste sangarlikku ja võiduga lõppenud heitlust Punaarmee ja Landeswehri vastu, Tartu rahu kokkulepet ja 1924. a. 1. detsembri mässukatset. Rõhutas ühtlasi, et idanaabri hoiak pole ka tänapäeval meie suhtes muutunud, ja manitses eesti rahvast olema valvsad ning valmis oma kodumaad vajaduse korral uuesti kaitsma. Ühtlasi tutvustas kol-ltn Tamre Camp Bordenist kohale saabunud Eesti kursante, kelleks olid kapten Kaido Tiitus, kapten Kalmer Kruus, ltn Meelis Mandre ja prl Tiia Jõema.
Kavas oli ette nähtud Avo Kittaski ja Eerik Purje esinemine sõdurilauludega. Kahjuks oli esimene neist sunnitud viimasel hetkel esile kerkinud tõsise takistuse tõttu eemale jääma. Publiku heatahtliku abiga suutsid Purje ja klaverisaatja Toivo Kõhelik laulud siiski läbi viia ja kavasse tühikut ei jäänud.
Langenute mälestamise viis läbi õpetaja Kalle Kadakas, kes oma haaravas sõnavõtus tõstis esile neid, kes Eesti vabaduse heaks andsid ülima — oma elu.
Aktusekõnelejaks oli EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, keda tutvustas v-ltn Tarmo Rae. Kõneleja mainis raskusi, millega noore vabariigi sõjaväe juhtkonnal tuli heidelda. Mobilisatsioonikutsele ei tahetud esiotsa järgneda, sest rahval puudus usk võidusse nii ülekaaluka vastase üle. Ometi suudeti küllalt mehi püssi alla saada, kusjuures küllaltki olulist rolli mängis noorte koolipoiste entusiasm. Sõda viidi võidukalt lõpule ja Eesti kui suveräänne vabariik astus väärikalt vabade rahvaste perre.
Meeldivaks vahepalaks kujunes Helju Salumetsa deklamatsioon. Tugeva sisseelamisega ja puhta diktsiooniga esitatud Indrek Paasi luuletus „Nüüd kajavad metsad“ süvendas aktuse pidulik-harrast meeleolu.
Midagi meeldivat pakuti ka silmale. Lavale ilmus Kalev-Estienne’i maailmaklassi võistlusrühm, kes Evelyn Koopi juhatusel esitas rea võimlemisnumbreid. Väike grupp graatsilisi noori neide demonstreeris rütmilise võimlemise ilu, pälvides tugevad ovatsioonid.
Juba tuntud laulutrio Purje-Kõhelik-publik esitas veel kaks hoogsat sõdurilaulu ja siis oli aeg tervitusteks. Kirjalikud tervitused luges ette ÜEVK ja EVLK sekretär Guido Toming, kes oli ka aktuse teadustaja. Tervitusi olid saatnud EV sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Ants Laaneots, EV kaitseminister ja EV Kaitseministeerium. Seejärel sai veelkordselt sõna EV aupeakonsul Laas Leivat, kes pidulikult andis üle Henn Kurvitsale Eesti Kaitseliidu eriklassi teenetemedali. Viimane, elukohaga Camp Bordeni vahetus läheduses, on teatavasti rida aastaid järjekindlalt hoolitsenud Eesti Kaitseväe kursantide eest ja neid toimetanud meie kohalikele üritustele. Lilleõitega tänati aktuse korraldamisel peamist rolli mänginud kaasvõitlejaid John Reinoja ja kpt Ülo Isbergi. Ka Kalev Estienne’i võimlejad koos oma energilise juhi Evelyn Koopiga said oma lilleõie, samuti etleja Helju Salumets.
Lõppsõna ütles EVLK juhatuse liige Endel Lindaja, kes omalt poolt tänas kõiki kokkutulnuid, nii esinejaid/korraldajaid kui esitatu nautijaid. Aktuse ametlik osa lõpetati Eesti Vabariigi hümniga.
Pärast lühikest vaheaega koguneti taas saali, et lõunalauas vabalt ning mugavalt pidutseda. Õpetaja Kalle Kadakas luges söögipalve ja siis ootas kohvikuperenaise korraldatud rikkalik külmlaud. Toidul lasti hea maitsta ja veinipokaalid kõlisesid kokku. Tuju oli ülev, kuid kavas ette nähtud ühislauludeni ei jõutud, enne hakkas hilise tunni tõttu kokkutulnuid vähehaaval kaduma. Kuid tegelikult oli ühislaulmine juba ametlikus osas improvisatsiooni korras läbi viidud, nii et puudu ei jäänud midagi. Vabadussõja algus sai vajaliku väärikusega paika pandud.