Pühapäeval, 29. novembril kogunes Toronto eestlaskond Eesti Maja suurde saali, et piduliku aktusega tähistada Eesti Vabadussõja alguse 91. aastapäeva. Ürituse korraldajaks oli Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas (EVLK), aupatroonideks EV Aupeakonsulaat Kanadas ja Eesti Kesknõukogu Kanadas (EKN). Aktuse teadustajana tegutses ksv Endel Lindaja.

Aktus algas rahvusliku ilmelise avamänguga klaveril Charles Kipperi esituses, mille järel ütles avasõna EVLK esimees kol-ltn Ülo Tamre. Teadustaja luges ette kirjalikud tervitused EV peaministrilt Andrus Ansipilt ja EV Kaitseväe juhatajalt kindralleitnant Ants Laaneotsalt. Isiklikult tõid tervitusi EV aupeakonsul Laas Leivat ja EKNi esimees Avo Kittask.

Langenute mälestamise viis läbi õpetaja Kalle Kadakas koostöös meesansambliga Viisivelled Charles Kipperi juhatusel. Sellest kujunes erakordselt harras ja hingeminev sündmus. Õpetaja Kadakas kõneles lihtsalt ja mõjuvalt. Juhan Aaviku traditsiooniline helind „Laul langenud kangelastele“ Viisivellede puhtas ja tunderohkes esituses süvendas pühalikku meeleolu. Ansambel jätkas veel paari sõdurilauluga, kutsudes esile tugevad poolehoiuavaldused.

Aktusekõnelejat, skautmaster Jaan Leppa tutvustas ksv William Mandra.

Kõneleja sõnul on Toronto eestlaskond tähistanud Vabadussõja algust aktusega järjekindlalt juba 56 aastat. Esmakordselt tehti seda 3. detsembril 1953 Vana-Andrese kirikus, kus kõnelesid Manivald Randla, August Tomander, Artur Sprenk ja Leo Puurits. Täna võime uhkust tunda, et seda päeva on võimalik tähistada Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures.

Kõneleja andis lühiülevaate Vabadussõja käigust ning rõhutas, et meil on vaja mäletada oma ajalugu ning aeg-ajalt meelde tuletada meelde mitmeid tähtpäevi meie rahvuslikus võitluskalendris. Mõningaid neist on tänapäeva Eestis tähistatud, teisi millegipärast ignoreeritud.

Läinud aastal tähistati suurejooneliselt ja märkimisväärselt Eesti Vabariigi väljakuulutamist, kuid Vabadussõda, mille kaudu saavutati Eesti riigi suveräänsus, on jäänud valgeks leheküljeks. Samuti jäi tähelepanuta Eesti lipu 125. aastapäev.

Nende kahe suursündmuse osas peame kahjuks tõdema, et meie siinsed väärtused erinevad kodu-Eesti omadest. Jälgides Eesti riigijuhtide sõnavõtte ja tervitusi tänavusel EV aastapäeval, märkame, et enamus vaikis Vabadussõjast. Meil oli laulupeo aasta ja ka seal ei mainitud Vabadussõda ega Eesti lippu.

1944. a. iseseisvuse väljakuulutamine ja pagulasvalitsuste järjepidevus on nüüdseks leidnud riiklikult tasemel tunnustust. Eesti Vabariik on välja kuulutatud kolmel korral. Kahel korral tagasid selle võitlejad, kes kandsid sini-must-valget. Kahel korral hävitati see Punaarmee osalusel. Tahtnuks loota, et EV valitsus, mis tunnustab oma 90aastast järjepidevust, oleks avaldanud tunnustust neile, kelle võitluse tulemusena saavutati Eesti riik.

Võitlejaile, kes aastakümnete jooksul on jäänud truuks oma lipu värvidele, kuulub meie tänane austus ja lugupidamine.

Jaan Lepa kõne võeti vastu tugevate ovatsioonidega. Seejärel deklameeris ksv John Reinoja Henrik Visnapuu luuletuse „Jõulutäht“.

Rõõmsat elevust tõi kavasse Kalev Estienne maailmaklassi võistlusrühm, mida juhendas Evelyn Koop. Noorte neidude graatsia ja viimistletud esinemine paelus vaatajaid jäägitult. Võis tunda tõsist uhkust koos rühma juhendaja ning asutajaga, kui ta publikule tutvustas mitut meistritiitli kandjat ja tulevikulootust. Tütarlapsi tänati lillede ja ülevoolavate kiiduavaldustega.

Viisivelled esitasid veel mitu pala, kus ühe puhul lubati kõigil kaasa laulda ning teise puhul hülgas maestro Charles Kipper klaveri, ühinedes velledega. Publikul oli võimalus nautida esmaklassilist meeskoorilaulu.

Ksv John Reinoja jagas oma lõppsõnas teenitud kiitust nii esinejaile kui korraldajaile ning aktus lõpetati Eesti Vabariigi hümniga.

Pärast kümneminutilist vaheaega koguneti taas saali. Õpetaja Kalle Kadakas luges söögipalve, misjärel külastati kohvikupersonali poolt valmistatud rikkalikku külmlauda. Koosviibimine jätkus vabamas õhkkonnas. Vabadussõja alguse tähistamine oli vajaliku väärikusega läbi viidud.

Märkmed: