Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli 92. aastapäeva aktus leidis aset 3. detsembril Tartu College’i saalis. Üritus toimus Tartu Instituudi korraldusel.

Avasõna ütles prof Olev Träss (korp! Fraternitas Liviensis), kes rõhutas, et peale Islandi on Eesti ainuke (miljoniline) väikeriik Euroopas, kel on omakeelne ülikool. Ta tsiteeris ühtlasi prof Helmut Piirimäed, kes oma 1994. a. ilmunud raamatus „Eesti ülikooli algus“ uhkusega märgib, et eesti rahval on võimalik omandada teaduslikke kraade oma emakeeles.

Pärast ühislaulu „Gaudeamus igitur“ tutvustas prof Träss aktusekõnelejat kõrghariduspoliitika doktoranti Merli Tamtikut (korp! Filiae Patriae), kelle kõne teemaks oli „Eesti ülikoolid teel maailmaklassi poole: rahvusvahelistumise riikliku strateegia vahekokkuvõte.“

Kõnelejal, kes viimased viis aastat on õpingutega seoses Eestist eemal viibinud, oli sel suvel õnn osaleda projektis, mis teda erialaselt taas Eesti ülikooli rahvaga kokku viis ning võimaldas heita pilk Eesti kõrgkoolide edusammudele.

Järjest enam räägitakse meedias kõrgkoolide püüdlusest maailmaklassi poole. Maailmaklassi ülikooli iseloomustavad kolm olulist tegurit: rahvusvahelistumine ehk talentide koondumine, investeeringute koondumine ehk raha sissevool ja ülikooli autonoomia. Viimane on vajalik, et ära hoida mitmesugused poliitilised, religioossed või ideoloogilised kitsendused teadustöö tegemiseks.

Viimasel aastakümnel on tehtud märkimisväärseid edusamme Eesti kõrgharidussektoris. Välistudengite ning õppejõudude arv on aasta aastalt kasvanud, rahvuvaheliste õppekavade hulk on suurenenud ning ka näiteks Tartu Ülikooli juhtimises on tehtud muudatusi. Kõik need reformid on läbi viidud konkurentsivõime kasvatamiseks Eestis ja laiemalt Euroopas. 2010. aastal läks esmakordselt Euroopas pensionile rohkem inimesi kui sisenes tööturule. Riikide strateegiline eesmärk on kasvatada oma tööjõuturgu just kvalifitseeritud haritud inimeste arvelt. Riigi poolt pakutakse soodsaid tingimusi õppimiseks ning teadustöö tegemiseks. Seda eesmärgiga, et noor pärast ülikooli lõpetamist paigale jääb ja töökoha leiab ning oma teadmiste kaudu riigi majandusse panustab.

Eestis on rahvusvahelistumise valdkonnas palju ära tehtud, on tegutsetud sihipärasemalt kui mõneski suurriigis. Vahetusprogrammide kaudu saavad Eesti kõrgkoolide õpilased välismaal lühiajaliselt õppimas käia. On seatud eesmärk leida 2000 välismaalasest üliõpilast, kes sooritaksid oma kõrgkooli tasemeõpingud täies ulatuses Eestis, ehk siis teeksid seal oma magistri- või doktorikraadi. Õppejõudude poole pealt näeb strateegia ette, et aastaks 2015 on 3% korralistest õppejõududest välismaalased. Samas on silmas peetud eestikeelse kõrghariduse arendamist, püüdes seda tagada kõigil õppeastmetel kõigis õppekavarühmades.

Pärast sisukat ja informatiivset aktusekõnet esines Järvi Raudsepp oma tantsuseadega Sergei Prokofjevi balletist „Romeo ja Julia“. Noore baleriini esinemine oli meeldivaks vahepalaks akadeemilises õhkkonnas.

Tartu Ülikooli vahetusüliõpilastest tutvustas end lühidalt füsioteraapia magistrant Gerda Rumvolt, avaldades tänu ja tunnustust Tartu College’ile võimaluse eest sidemeid luua ja arendada kohalike haritlaste ning kõrghariduse poole pürgijatega. Teine vahetusüliõpilane Agnes Neier jäi kahjuks haigestumise tõttu kohale ilmumata.

Lõppsõna ütles prof Anne Agur (korp! Filiae Patriae), südamlikult tänades esinejaid kõigi koosviibijate nimel.

Aktus lõppes Eesti Vabariigi hümniga.

Eestlased Kanadas

TRENDING