Kolmapäeval, 23. juunil kogunes Toronto eestlaskond Eesti Maja suurde saali, et tähistada piduliku aktusega Võidupüha ja rõõmsa koosviibimisega jaanipäeva. Ürituse korraldajaiks olid EV aupeakonsulaat ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.
Pastor Jüri Puusaag märkis oma avapalves, et nende kahe tähtpäeva kokkulangevus on sümboolne nii rahvuslikus kui usulises mõttes. Tähistatakse ju valguse võitu pimeduse üle. Eesti rahvale koitis selle päevaga vabaduse valgus. Kristlastele omakorda tähendab see valguse ajastu kuulutaja Ristija Johannese sünnipäeva. Isikliku mälestusena lisas kõneleja, et just sel kuupäeval sai temast aastal 1958 tõsikristlane, kui teda ristiti Ahja jões.
Avasõna ütles EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, kes ühtlasi süütas Võidutule, mida suletud ruumis tõrviku asemel sümboliseeris küünal. Langenute mälestamise viis läbi haarava sõnavõtuga Helju Salumets, mis kulmineerus mälestuslauluga „Puhake, paremad pojad“ (Juhan Aavik), esitatuna meesansambli „Viisivelled“ poolt. Kaks soololaulu esitas noor sopran Kristina Agur Charles Kipperi klaverisaatel.
Õpetaja Kalle Kadakas oma aktusekõnes otsustas esineda vaimulikuna ning arendas edasi pastor Jüri Puusaagi tõstatatud võrdlust. Jaanipäevast kõneldes leidis ta, et Ristija Johannest võib vabalt eestipäraselt nimetada Ristija Jaaniks ja et tema kuulutus sarnanes igati eesti rahva vabaduse kuulutusega. Ristija Jaani sünni puhul küsiti murelikult: mis saab küll sellest lapsest? Samuti küsis eesti rahvas, mõeldes lapse all vastsündinud vabariiki. Tänases Eesti Vabariigis on miljon pead, kes mõtlevad; miljon südant, kes armastavad; ja kaks miljonit kätt, mis palveks kokku pannakse küsimusega huulil: mis saab küll sellest lapsest? Õnnistagu Taevane Isa meie püüdlusi ning tööd ja andku jõudu pidada kalliks meie aateid ja usku!
Avo Kittaski juhendatud meesansambel „Viisivelled“ esitas Charles Kipperi klaverisaatel kaks sõdurilaulu. Seejärel võttis veel korraks sõna EV aupeakonsul Laas Leivat, viies läbi ühe olude sunnil unarusse jäänud tseremoonia. Nimelt oli Marju Säägit juba varem otsustatud vääristada Kanada eestlaste teenetemärgiga, mida poldud aga asjaosalise eemalviibimise tõttu üle antud. Nüüd, rahvuslikul tähtpäeval, leiti selleks sobiv võimalus.
EKNi esimees Avo Kittask rõhutas oma lõppsõnas rahvuslikke kohustusi ning nende täitmise vajadust, manitsedes EV kodanikest kaasmaalasi suuremal arvul riiklikest valimistest osa võtma. Aktus lõpetati rahvushümniga.
Pärast lühikest vaheaega koguneti taas saali, nüüd juba rõõmsameelseks jaanipäeva pühitsemiseks. Kristina Agur ja Charles Kipper ilmusid uuesti publiku ette. Lauljatar esitas kolm laulu, sedapuhku rahvusvahelisest repertuaarist ja kolmes eri keeles. Kunstnike esinemine võeti vastu tugevate ovatsioonidega.
Nüüd oli aeg kõigil ühiselt häält tõsta ja mis sobinuks selleks enne einetamist paremini kui „Kungla rahvas“. Laul kõlas võimsalt vaatamata jahmatamapanevale asjaolule, et keegi oli kavalehele trükkinud laulu õiged sõnad, neljanda salmi esimene rida kaasa arvatud.
Pastor Jüri Puusaag astus küll mikrofoni ette, kuid viivitas söögipalvega, sest soovis enne tutvustada kodumaist külalist. Nimelt viibis piduliste hulgas Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe. Pärast väikest sõbralikku jagelemist ametivendade vahel langeski vaimulik kohustus külalisele, kes selle meelsasti vastu võttis, ühtlasi avaldades heameelt võimaluse eest siinsest pidustusest osa võtta. See oli nimelt tema esimene reis Ameerika mandrile.
Järgnes kerge eine suupistete ja kohviga, kusjuures soovijatel oli võimalus baarist spirituaalset täiendust hankida. Siis rivistusid Viisivelled veelkord lavale ja panid peole väärika punkti kolme rahvusliku lauluga, millest viimane oli nii tuntud, et kogu saalile anti võimalus kaasa üürata. Viimane ühislaul oli aga pühendatud mulkidele, sest Mulkide Selts oli korraldajaile annetanud kolm tublit abilist: Helju Salumets, Helgi Sooaru ja William Mandra (viimane oli baarimehena eriti populaarne).
Koosviibimist võib kordaläinuks lugeda vaatamata kahele vapustavale vahepalale. Esimeseks oli Quebeci maaväringu kõrvallainetus, mis keset Kalle Kadaka aktusekõnet saali põrandat kõigutas ja mis vaimuliku sõna valjuse arvele kirjutati. Teine vapustus oli leebemat laadi – ei hirmutanud kedagi, kuid tekitas nii mõneski kadedust. Nimelt pühitsesid Vilbert ja Helmi Tüll oma 65. pulmapäeva koos kodumaalt külla saabunud noorte sugulastega. „Noorpaarile“ sooviti ühiselt õnne ja pikka iga.
Torontos tähistati Võidupüha ning jaanipäeva (2)
Eestlased Kanadas | 02 Jul 2010 | Eerik PurjeEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Suvise pööripäeva nädal Eestis
II osa
Moto: Otium reficit vires
Sel nädalal oli Eestis hulgaliselt toredaid spordisündmusi, millistest peatume ühel kirjeldusel:
26.-27.juunil toimusid Tallinnas Kadrioru staadionil „Euroopa mitmevõistlejate superliiga karikavõistlused 2010.a“, nii naiste 7-võistluses, kui ka meeste 10-võistluses.
Kadrioru staadion on võistlejate poolt tunnustatud üheks parimaks kergejõustiku staadioniks maailmas, nii oma loodusliku asukoha kui ka hea auraga spordiväljakuna, - kuhu tullakse heameelega ning kus paljude maailmakuulsate sportlaste poolt on ka püstitatud kergejõustiku maailmaklassi tulemusi.
Spordihuvilised said nautida seda spordipidu kahel järjestikusel päeval: meeldejäävalt esinesid püüdlikud eestlased, väärikad rootslased, visad soomlased, elegantsed prantslased, emotsionaalsed hispaanlased, rahulikud ukrainlased-valgevenelased, tagasihoidlikud poolakad, vaoshoitud britid ja tasased tshehhid. Oli tore kultuurrahvaste noorte sportlaste spordipidu; võistluse korraldus oli ladus ja ilm oli sobivalt soe, päikeseline ning paraja tuulega. Ilmataat andis esimesel spordipäeval päikeselist pilvisust koos üksiku vihmasagaraga, mida oligi vaja et niisutada õhku ning virgutada loodust ja mahe tuul kuivatas kohe ka võistlusplatsid.
Oli ka iroonialisand; võõrastav oli märgata Vene riigi esindajana kõhna prillidega valge nokatsmütsiga ametkondlikku parteilist naisfunktsionääri, kes vulgaarselt „sõimles ja töötles“ vene võistlejaid, - aga võitu see Venele ei toonud; pigem see „putini-stiilis“sundmeetod meenutas Põhja-Korea diktaatorirezhiimi saamatust!
Eesti mehed saavutasid kindlalt 10-võistluses Euroopa karikavõidu ja prantsuse naised võitsid 7-võistluse Euroopa karika, kus noored eesti naissportlased jäid tublile viiendale kohale.
Võistluse lõppedes kõlasid uhkelt „Marseljees“ Prantsusmaale ja „Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm...“ Eesti meessportlaste auks, nii kiituseks sportlastele ja treeneritele, kui ka kaasaelavatele spordifännidele!
Head suvepuhkust kõigile eestlastele, kus maailma paigas nad ka ei viibiks!
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Seitsmemagajapäeval, 27. juunil 2010.a
II osa
Moto: Otium reficit vires
Sel nädalal oli Eestis hulgaliselt toredaid spordisündmusi, millistest peatume ühel kirjeldusel:
26.-27.juunil toimusid Tallinnas Kadrioru staadionil „Euroopa mitmevõistlejate superliiga karikavõistlused 2010.a“, nii naiste 7-võistluses, kui ka meeste 10-võistluses.
Kadrioru staadion on võistlejate poolt tunnustatud üheks parimaks kergejõustiku staadioniks maailmas, nii oma loodusliku asukoha kui ka hea auraga spordiväljakuna, - kuhu tullakse heameelega ning kus paljude maailmakuulsate sportlaste poolt on ka püstitatud kergejõustiku maailmaklassi tulemusi.
Spordihuvilised said nautida seda spordipidu kahel järjestikusel päeval: meeldejäävalt esinesid püüdlikud eestlased, väärikad rootslased, visad soomlased, elegantsed prantslased, emotsionaalsed hispaanlased, rahulikud ukrainlased-valgevenelased, tagasihoidlikud poolakad, vaoshoitud britid ja tasased tshehhid. Oli tore kultuurrahvaste noorte sportlaste spordipidu; võistluse korraldus oli ladus ja ilm oli sobivalt soe, päikeseline ning paraja tuulega. Ilmataat andis esimesel spordipäeval päikeselist pilvisust koos üksiku vihmasagaraga, mida oligi vaja et niisutada õhku ning virgutada loodust ja mahe tuul kuivatas kohe ka võistlusplatsid.
Oli ka iroonialisand; võõrastav oli märgata Vene riigi esindajana kõhna prillidega valge nokatsmütsiga ametkondlikku parteilist naisfunktsionääri, kes vulgaarselt „sõimles ja töötles“ vene võistlejaid, - aga võitu see Venele ei toonud; pigem see „putini-stiilis“sundmeetod meenutas Põhja-Korea diktaatorirezhiimi saamatust!
Eesti mehed saavutasid kindlalt 10-võistluses Euroopa karikavõidu ja prantsuse naised võitsid 7-võistluse Euroopa karika, kus noored eesti naissportlased jäid tublile viiendale kohale.
Võistluse lõppedes kõlasid uhkelt „Marseljees“ Prantsusmaale ja „Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm...“ Eesti meessportlaste auks, nii kiituseks sportlastele ja treeneritele, kui ka kaasaelavatele spordifännidele!
Head suvepuhkust kõigile eestlastele, kus maailma paigas nad ka ei viibiks!
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Seitsmemagajapäeval, 27. juunil 2010.a
Suvise pööripäeva nädal Eestis
I osa
Moto: Otium reficit vires
On suvise pööripäeva aeg ja eesti rahvas on virgumas pika sügava talve ning jaheda kevade
mõjutustest. Kui soojalaine oli Eestis vaid maikuus, siis küllap selle suve palavus jõuab uuesti heinaajaks kohale ka Eestimaale, soojendades merelahed, järved-jõed mõnusaks ujumiseks ja liivarannad lastele lustimiseks.
Ilusal suvisel jaanilaupäeval toimus Võidupühal Eesti kaitseväe paraad mulgimaa pealinnas Viljandis ladusalt, mis oli suureks aukohuseks mulkidele, kus süüdati jaanitule tõrvikud kõigi
eesti maakondade jaanilõkete tarvis, millised viidi kaitseliidu malevate poolt üle Eestimaa.
Tallinnas Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis korraldati jaanilaupäeval kaunis Jaanipidu: „täis müstikat ja armastust, lõõmavaid lõkkeid ja piduliste tundeid, tantsu ning pillilugusid, laule ja rahvalikke mänge...“. Jaanilõkke süütamisega kiigeplatsil algas tantsupõrandal äge rütmikas rahvapidu, kus seto ansambel „Sõsarõ“ ja „Kukerpillid“ lõid pillilood valla kuni keskööni.
Tüdrukud olid kaunites rahvariietes ja ehitud lilledest või sõnajalgadest pärgadega.
Eriti muljeterikas oli ehavärvides loojuv päikeseketas, peitudes Naissaarest vasemal merre et suigatada hetkedeks, andes Hämarikule voli täiskuuvalguse kumas Koidu ootusele, et siis käsikäes äratada Naissaare taga magav päike ja merest tõusvate koidukiirtega virgutada peorahvas uueks suvepäevaks Eestis. Rahvas oli meeldivalt pidutsenud ja siirdus lõbusalt väsinuna täiskuuvalguse uimas linna poole ja maakodudesse ööbima.
Palju oli piduliste hulgas Kanada ja Rootsi eestlasi, kelle noorem põlvkond emakeeles eriti ei suhelnud, kuid siiski nad vajavad aegajalt Eestimaa külastust, et ammutada kodumaalt omale energiat, kuulata emakeele kaunist kõla koos sügava isamaa tunnetusega, et siis jälle minna maailma rändama... Hea tahtmise juures on emakeele oskuse saavutamine võimalik, sest näitena on väärikas prantslasest piiskop Philipp Jourdan õppinud eesti keele selgeks mõne kuuga! Ülimalt meeldiv ühistunnetus lummas jaanipäeva külastajaid, mis ongi parim tunnustus Rocca al Mare vabaõhumuuseumi töötajatele elegantse peokorralduse eest.
Üle Eestimaa toimusid gümnaasiumide abiturientidele pidulikud aktused, kus lõpetajad esinesid oma rõõmupeol tundeküllaste laulude ja deklamatsioonidega, mille puhul õpetajad olid nii rõõmu-, kui ka kurbusepisarates, sest koolidest lahkusid tublid sportlikud noored inimesed.
Toredalt kulges Euroopa Hansapäevade alguspidu Pärnus, millised jätkusid järgnevatel nädalatel nii Madalmaade hansalinnades nagu Zwolle, Ommen, Zutphen, Hasselt, Hattem, Bolsward, Stavoren, Elburg, Kampen, Harderwijk, Oldenzaali, Groningen, Deventer, - kui ka Saksamaal ja Skandinaavias ning mitmetes kümnetes teistes hansalinnades üle kogu Euroopa.
Üsna samaaegselt toimusid Kanadas ka G-7 (+1) ja G-20 arenenud riikide tippjuhtide kohtumised globaalsete majanduspoliitiliste suundumuste korrastamiseks.
Suvi jätkub ja suvesoojuses õitsevad aedades liiliad, jasmiinid ning roosid, haarates meid oma lõhnaembusesse. Sobib lisada, et elurõõmsal eesti rahval läheb hästi!
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Seitsmemagajapäeval, 27. juunil 2010.a
I osa
Moto: Otium reficit vires
On suvise pööripäeva aeg ja eesti rahvas on virgumas pika sügava talve ning jaheda kevade
mõjutustest. Kui soojalaine oli Eestis vaid maikuus, siis küllap selle suve palavus jõuab uuesti heinaajaks kohale ka Eestimaale, soojendades merelahed, järved-jõed mõnusaks ujumiseks ja liivarannad lastele lustimiseks.
Ilusal suvisel jaanilaupäeval toimus Võidupühal Eesti kaitseväe paraad mulgimaa pealinnas Viljandis ladusalt, mis oli suureks aukohuseks mulkidele, kus süüdati jaanitule tõrvikud kõigi
eesti maakondade jaanilõkete tarvis, millised viidi kaitseliidu malevate poolt üle Eestimaa.
Tallinnas Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis korraldati jaanilaupäeval kaunis Jaanipidu: „täis müstikat ja armastust, lõõmavaid lõkkeid ja piduliste tundeid, tantsu ning pillilugusid, laule ja rahvalikke mänge...“. Jaanilõkke süütamisega kiigeplatsil algas tantsupõrandal äge rütmikas rahvapidu, kus seto ansambel „Sõsarõ“ ja „Kukerpillid“ lõid pillilood valla kuni keskööni.
Tüdrukud olid kaunites rahvariietes ja ehitud lilledest või sõnajalgadest pärgadega.
Eriti muljeterikas oli ehavärvides loojuv päikeseketas, peitudes Naissaarest vasemal merre et suigatada hetkedeks, andes Hämarikule voli täiskuuvalguse kumas Koidu ootusele, et siis käsikäes äratada Naissaare taga magav päike ja merest tõusvate koidukiirtega virgutada peorahvas uueks suvepäevaks Eestis. Rahvas oli meeldivalt pidutsenud ja siirdus lõbusalt väsinuna täiskuuvalguse uimas linna poole ja maakodudesse ööbima.
Palju oli piduliste hulgas Kanada ja Rootsi eestlasi, kelle noorem põlvkond emakeeles eriti ei suhelnud, kuid siiski nad vajavad aegajalt Eestimaa külastust, et ammutada kodumaalt omale energiat, kuulata emakeele kaunist kõla koos sügava isamaa tunnetusega, et siis jälle minna maailma rändama... Hea tahtmise juures on emakeele oskuse saavutamine võimalik, sest näitena on väärikas prantslasest piiskop Philipp Jourdan õppinud eesti keele selgeks mõne kuuga! Ülimalt meeldiv ühistunnetus lummas jaanipäeva külastajaid, mis ongi parim tunnustus Rocca al Mare vabaõhumuuseumi töötajatele elegantse peokorralduse eest.
Üle Eestimaa toimusid gümnaasiumide abiturientidele pidulikud aktused, kus lõpetajad esinesid oma rõõmupeol tundeküllaste laulude ja deklamatsioonidega, mille puhul õpetajad olid nii rõõmu-, kui ka kurbusepisarates, sest koolidest lahkusid tublid sportlikud noored inimesed.
Toredalt kulges Euroopa Hansapäevade alguspidu Pärnus, millised jätkusid järgnevatel nädalatel nii Madalmaade hansalinnades nagu Zwolle, Ommen, Zutphen, Hasselt, Hattem, Bolsward, Stavoren, Elburg, Kampen, Harderwijk, Oldenzaali, Groningen, Deventer, - kui ka Saksamaal ja Skandinaavias ning mitmetes kümnetes teistes hansalinnades üle kogu Euroopa.
Üsna samaaegselt toimusid Kanadas ka G-7 (+1) ja G-20 arenenud riikide tippjuhtide kohtumised globaalsete majanduspoliitiliste suundumuste korrastamiseks.
Suvi jätkub ja suvesoojuses õitsevad aedades liiliad, jasmiinid ning roosid, haarates meid oma lõhnaembusesse. Sobib lisada, et elurõõmsal eesti rahval läheb hästi!
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Seitsmemagajapäeval, 27. juunil 2010.a
Eestlased Kanadas
TRENDING
