Kümne aasta kõige külmemal ja tuisusemal päeval, 14. jaanuaril 2004 tulid Eesti Maja kohvikusse kokku Saaremaa Ühisgümnaasiumi endised kasvandikud. Kolmveerand neist on lühikese ajaga igaviku riiki asunud, kuid järelejääjais on sedavõrd suuremaks saanud uute kokkusaamiste tahe. Koolinoorsoo päevad ja sellega ühenduses olev noorusvaim on mälestusis igavene.

SÜG ajalugu ulatub tagasi aastasse 1865. Eestikeelseks sai kool 15. jaanuaril 1919. Koosviibimisel tunti headmeelt sellest, et Kanada, USA, Rootsi ja vähemas ulatuses teistegi maade vilistlased ja kaasõpilased panid kokku raha siitpoolt algatatud projektile — paneme nüüd aluse ka SÜG tõelise ajaloo kirjapanemisele, kui Eesti on taas vaba. Punasteaegsele ametlikule tegevusele tuli panna kõrvale ka õpilaste salajane tegevus eesti vaimu säilitamiseks kogu Saaremaa koolinoorsoo hulgas.

Selle kooli suurraamatu tegelik koostamine lasus Eestis olevatel kooliõpetajail ja vilistlastel koostöös Läände asunud koolipere liikmetega. Avaldati headmeelt, et see vajalik projekt sai teostatud siis, kui kodusaarelt laia maailma lahkujate arv oli veel suur. Küsitav oleks olnud selle teostamine praegu. Nüüd aga on Kuressaares võetud suunaks lisaks sellele põhiraamatule anda välja uusi kui täiendusi, nagu seda tehakse ka Eestlased Kanadas täiendusköidetega.

Avalikkusele on vast ka üllatav, et taastatud Eestis on SÜG pere — uued ja vanad õpilased ja õpetajad — tulnud suurematel tähtpäevadel umbes 1500-liselt kokku rongkäikudeks läbi linna. See on tunnetuslik jõud, mis seda on teinud. Ja kool ise on oma tasemelt olnud paremate hulgas. Pole siis ime, et kokkutulekul Torontos küsiti, mida veel saaksime teha oma kooli heaks.

Kokkutulekul loeti ette vil. kirikuõpetaja Rein Neggo vaimulik tervitus uueks aastaks. Tervitused anti üle ka end. SÜG õpilaselt praost Jaan Tammsalult abikaasaga. Koolile saadeti tervitus-faks.

Märkmed: