Torontos igal aastal korraldatav aktus Eesti Vabadussõja alguse puhul on viimaseil aastail toimunud kahaneva osavõtjaskonnaga, kuid mitte seekordne, mis toimus pühapäeval, 1. detsembril Eesti Maja suures saalis.
Korraldajad Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Toronto Eesti Maja olid piduliku aktuse ühendanud lõunaeinega ja sellele järgneva seltskondliku koosviibimisega, mis oli toonud laudadesse 150 inimest. Aupatroonideks olid palutud EELK peapiiskop Udo Petersoo ja EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat.
Aktusest võtsid osa Toronto lähistel Kanada sõjaväebaasis keeleõppel viibivad Eesti Kaitsejõudude ohvitserid. Neid tutvustas avasõnas nimeliselt EVLK esimees ksv. Ülo Tamre, märkides ka väeosa, kust nad pärit. Lisaks kodumaa ohvitseridele oli eesti ohvitseri vormiriietuse kandjaid ka väliseestlaste hulgas ning skaudivormis mõned Toronto noortejuhid.
Ksv. Ülo Tamre ütles, et meenutame mitte ainult 28. novembri 1918.a. varahommikul Vene poolse rünnakuga alanud Eesti Vabadussõda, mis lõppes meie võiduga, vaid ka 78 aastat tagasi 1. detsembril 1924.a. toimunud punaste mässukatset noore vabariigi vastu, mis suruti kiiresti maha, kusjuures kaotati langenutena 21 meest. Rõõmustavaks uudiseks oli muidugi hiljutine NATO kutse Eestile liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
Laval oli aset võtnud kahemeheline — Enno Õunapuu ja Vaado Sarapuu — orkester Broadview Poisid, mängides aktusel isamaalisi laule (Kalevite kants, Isamaa ilu hoieldes) ja pärast vaheaega meeleolumuusikat. Teadustajaks oli EVLK sekretär ksv. Guido Toming.
Langenute mälestamist korraldas Eesti Kaitseväe kaplan ltn. Aivar Sarapik, mille järel Toronto Eesti Meeskoori kvartett koosseisus Kristoffer Hess, Enn Kiilaspea, Heikki Paara ja Aksel Pügi Charles Kipperi klaverimängu saatel laulis „Uinuge langenud kotkad". Kvartett esitas hiljem veel kolm laulu: J. Aavik — „Kodule“, R. Eespere — „Ärkamise aeg“ ja sõdurilaul — „Eesti rannikul“. Helju Salumets deklameeris K.E. Söödi luuletuse „Sõja ajal“.
Tervitusi oli kolm. Aupeakonsul Laas Leivat, kes ise Kanada mereväe leitnant, kasutas juhust, et tänada hiljuti tegevuse lõpetanud Eesti Invaliide Toetavat Naisringi ja selle kohalolevat esinaist pr. Helju Salumetsa vigastatud sõjameeste abistamise eest aastakümnete jooksul. EV välisesindusest Ottawas oli ajutine asjur Sulev Roostar tervitanud suuliselt.
Pikema kirjaliku tervituse, mis algas sõnadega „Eestlased Kanadas“, oli saatnud Eesti Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Viitseadmiral kirjutas kokkuvõtlikult: „84 aastat tagasi algas relvastatud võitlus Eesti riigi vabaduse eest ja nimel. Punavägi oli hästi relvastatud ja suures ülekaalus. Eesti üksused olid veel formeerimisjärgus. Vabadussõja lõpuks oli rahvaväes 80.000 korralikult varustatud ja välja õpetatud meest. Eesti kaotas surnute ja langenutena 3588 inimest. See oli ränk hind. 1940.a. andis Eesti ühegi pauguta alla. Me kaotasime Teises maailmasõjas rinnetel ja stalinistlikes koonduslaagrites tuhandeid kaasmaalasi. 21. novembri 2002.a. hommikul kell 10.53 sai Eesti Vabariik kutse ühinemiseks maailma kõige võimsama sõjalise organisatsiooniga NATO-ga. 80 protsenti Eesti meeskodanikest on valmis osalema sõjalises riigikaitses. Meie, eestlaste, sõnum maailmale on lihtne: „Eesti on kindel liitlane, Eesti ei anna enam kunagi alla,“ lõpetas Kaitseväe juhataja oma tervituse Kanada eestlastele.
Järgnes aktusekõne Eesti Kaitseliidu ülemalt major Benno Leesikult, keda tutvustas EVLK abiesimees ksv. Ülo Isberg.
Sõjamehelikult selgesõnaliselt kirjeldas 1960.a. Haapsalus sündinud ning Tartu Ülikoolis, Kaitseväe Lahingukoolis ja Soome Maakaitse Kõrgkoolis hariduse saanud major Benno Leesik Eesti Kaitsejõudude hetkeseisu aastal 2002. Eesti on maa, kus on sündinud, kasvanud ja kuhu on maetud meie esivanemad. Tahe kaitsta Eestit on meil nii Kodu- kui Välis-Eestis. Vabadus on siiski laiem mõiste kui lihtsalt sõda ja sellest tulenevad olukorrad. Meie ei oleks vabad, kui me seda ei sooviks. Kuid vabaduse hoidmine eeldab pidevat valmisolekut ohvrite toomiseks. Vabadussõjas tehti seda.
Kõneleja käsitles teemasid nagu kaitsepoliitika eesmärgid, vahendid, kaitsejõudude ülesanded rahu- ja sõjaolukorras. Ajateenijate väljaõpe, osalemine NATO-s, katastroofide tagajärgede likvideerimine. Kaitsejõudude struktuur. Maa-, mere- ja õhuvägi. Edasi rääkis major Leesik Kaitseliidust, mille ülemaks ta on. KL ülesandeks on kaitsta Eesti iseseisvust ja selle põhiseaduslikku korda. Arendada ja suurendada rahva kaitsetahet. KL jaguneb malevateks, mis enamikul kordadel ühtuvad Eesti maakondade piiridega. KL liikmeskond on pidevalt noorenenud, mis on hea. Tegevliige peab olema vähemalt 17 aastat vana ja Eesti kodanik, noorliige vähemalt 15-aastane, samuti Eesti kodanik. Kaitseliidu juurde kuulub Naiskodukaitse.
Kõne lõpul andis üle tänukirjad torontolastele, kes toetanud ühel või teisel viisil Kanadas inglise keele õppel viibinud eesti ohvitsere. Nende saajad olid: Ülo Isberg, dr. Maret Truuvert, Toivo Hiir, Aino Uus ja Henn Kurvits.
Lõppsõna 90 minutit kestnud aktusele ütles EVLK laekur ksv. John Reinoja. Aktus lõppes Eesti Vabariigi hümniga.
Pärast lühikest vaheaega pakuti iseteenimise põhimõttel serveeritav lõunaeine. Söögipalve ütles kol.-ltn. Tõnis Nõmmik. Broadview Poisid mängisid meeleolumuusikat, lauldi sõdurilaule ja ühislaule major dr. Merike Johansoni akordionihelide saatel, kelle ammendamatu energia ja juhatamisoskus nakatas isegi kõige vanemaid koosviibimise külalisi.
Tõsist ja lõbusat isamaalisel aktusel Torontos
Eestlased Kanadas | 10 Dec 2002 | Ervin AleveEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
