Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli pere kogunes 20. mail Eesti Maja suurde saali, saatmaks kooli 51. lennu õnnitlustega teele. Nagu lõpuklassijuhataja Erika Kessa ütles, on 12 erinevate iseloomude ja sulgedega julget linnupoega, keda ühendas soov eesti keelt õppida, lõpetanud algkooli teekonna ja seavad tiivad lennuvalmis, suunaks sügisel eestikeelne keskkool.
Saali toodi 5. klassi õpilaste poolt koolilipp ja Georg Iltali klaverisaatel lauldi ühiselt “Eesti lipp”. See oli vaid esimene armsaks saanud traditsioonidest, millega koolipere märgib haridusaasta lõppu. Aktuse avas koolijuhataja Tiiu Kajak. Aasta on kiiresti mööda läinud, õpilased palju saavutanud.
Lõpuaktuse järgmine traditsioon on Arved Viirlaidi luuletuse “Kingi mulle võti” deklameerimine, tänavu oli au lõpetaja Tuula Heinaril paluda — “kingi mulle mu esivanemate helisev keel.” See ongi kooli eesmärgiks ja aktuse kestel oli kinnitust kuhjaga, et õppetunnid on toonud tulemusi.
Eveli Kõrre on toonud laulutundidesse nii särtsu, energiat kui ka löökpille; ka toetas õpilaste trio (Helmi Hess tshellol, Maiki Cyrwus viiulil ja Mari Pikkov flöödil) üht laulu. Koor esitas nelja laulu põimiku — “Kaanon”, “Kivi peale kivi”, “Jaan läeb jaanitulele” ning “Mis algab, see lõpeb”. Klaverisaade, nagu alati, Georg Iltalilt.
Siis saabus aktuse kõrgpunkt. Tiiu Kajak ja Erika Kessa andsid lõpetajatele kätte lõputunnistused ning kooli poolt kingituse, Oskar Lutsu “Kevade I”.
51. lend: Tuula Heinar (kiitusega); Tiina Hiis (kiitusega); Katherine Kalvik (kiitusega); Kristina Kald (kiitusega); Kalle Amolins; Katriina Isberg; Henrik Kajak; Krystal Kaju; Andres Kimsto; Kristian Kuld; Clayo Läänemets; Lennard Spokowski.
Henrik Kajak pidas tavakohase lõpetaja sõnavõtu, rõhutades, kuidas algkooli 6 aastat on mõjutanud ta elu. Henrik oli lubanud oma vanaisale, kes suri enne jõule, kasvada tubliks eestlaseks, kõne kinnitas, et ta on sel teekonnal astunud juba mehiseid samme. Koolis on ta leidnud sõpru, kuue toreda aasta eest ütles lõpetaja kõlavalt — aitäh!
Mari Pikkov esitas siis flöödil soolopala. Erika Kessa kasutas oma sõnavõtus lõpetajaile eelmainitud linnupesa analoogiat, soovis kõigile head suvepuhkust. Maiki Cyrwus lõpetas aktuse muusikalise osa, esitades peast Bachi “Bourée”.
Jäi siis veel jagada stipendiume, mida vahendati Eesti Sihtkapitali kaudu. Heljo Luide nimelise mälestusstipendiumi püüdlikumaile õpilasele pälvis Katherine Kalvik. Esimest korda anti välja Tarvo Erik Hessi nimeline mälestusstipendium. Stipendiaadiks valisid lõpuklassi õpilased oma hulgast Andres Kimsto.
Paluti ette Eesti Maja abiesimees Ivi Kiilaspea, kes teatas, et Eesti Maja juhatus on otsustanud igale kooli lõpetajale kinkida EM aktsia. Uut verd on aktsionäride peres vaja, et kinnitada edaspidist ühiskodu jõudu.
Koolikomitee esinaine Elle Rosenberg teatas oma lõppsõnas, et Edgar Marten on astunud tagasi keskooli ja gümnaasiumi juhataja kohalt, teda asendab Ene Timmusk. Edgar Marten kavatseb koolidega ikka koos töötada, just eriprojektidega. Tema pikaajalist panust Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide töös hinnati kauakestva aplausiga.
Elle Rosenberg andis lühikese ülevaate tuleviku kavadest. Sügisel, 8. novembril, on ettenähtud järjekordne koolide tuluõhtu. Ta tänas kõiki koolikomitee liikmeid, palus õpetajaid tavakohaseks austamiseks publiku ette, kus neile kingiti lillekimbud. Tänusõnu jätkus ka vanematele, kes kohustruult lapsi teisipäeviti Eesti Majja on toimetanud, ja mis seal salata, ka kodus koolitöödega abiks olnud.
Aktus lõppes hümni laulmisega. Lõpetajad kogunesid perekondade ja sõpradega kristallsaali, kus toimus pildistamine ning koosviibimine kohvi- ja mahlalauas. Elav sumin fuajees kinnitas, et koolilapsed ja nende vanemad ootavad rõõmuga suve tulekut. Seljataha on jäänud edukas kooliaasta, ees suvelaagrid, skaudi- ja gaidilaagrid; sügis ja uus täienduskooli aasta kaugel silmapiiril, aga eks sellelegi sai mõeldud.
Traditsiooniderikas algkooli lõpuaktus (2)
Eestlased Kanadas | 27 May 2003 | TNEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
...Jah, tõsi küll, viga juhtus, paluks selle üle mitte väga kurjaks saada, järgmises lehes ilmubki vabandus ja ka nimed õigesti. VABANDAME!!!!!!!
Kuidas on voimalik et artiklis kirjutati laste nimed veata, aga piltide all esines nii mitu viga? Naiteks: Kalle Amolins, mitte Kalle Amalius; Tuula Heinar, mitte Truula Heinar; Lennard Spokowski, mitte Lennart Spokowski; Andres Kimsto, mitte Andres Kivisto, jne.
Millist eeskuju me oma noortele naitame kui me nii lohakalt toimime?
Jargmises lehes trukkige nimed oieti koos vabandusega!
Millist eeskuju me oma noortele naitame kui me nii lohakalt toimime?
Jargmises lehes trukkige nimed oieti koos vabandusega!
Eestlased Kanadas
TRENDING
