Trina Macrae, kolmandat põlve hambaarst

Trina Macrae, kolmandat põlve hambaarst (1)

Inimesed | 07 May 2010 | Eesti Elu

Nädala portree

Dr. Trina Macrae (28) lõpetas möödunud kevadel McGill’i Ülikooli hambaarstiteaduskonna. Hambaarstid olid ka tema ema dr. Piret Truuvert (†) ja vanaema dr. Maret Truuvert, kelle suur eeskuju viiski Trina sama eriala omandama. Olgu öeldud, et vanaema pole Trinat kunagi suunanud ega mõjutanud seda eriala valima — otsus küpses ikkagi temal enesel ja loomulikult vanaema heakskiidul.

Ajad on aga aastakümnetega kõvasti muutunud: Maret Truuverti, kes oli Stockholmi Ülikoolis hambaarsti erialal õppinud, ei tahetud 1950-ndate algul McGill’i Ülikooli sellele erialale vastu võtta, kuna ta oli naisterahvas. Toronto Ülikoolis sai ta õnneks oma hambaarstikraadi omandada, ja ega tollal naishambaarste just palju polnud. Tänapäeval on aga olukord sootuks teine: Kanadas on naiste-meeste osakaal hambaarstide seas umbes 60:40.

Niisiis, ümbritsetuna hambaarstidest, sattus Trina juba väiksena sellest alast vaimustusse ja tal küpses kindel soov ka ise seda eriala õppida. Et saada Kanadas hambaarstiks, peab esmalt olema mingi muu kraad, nii omandas Trina esmalt Queen’si Ülikoolis B. Sc. kraadi, mille järgselt õppis neli aastat Montrealis McGill’is hambaarsti fakulteedis.

Praegu on Trinal käimas residendiprogramm Sunnybrook’i haiglas Torontos, mis kestab aasta. Ta töötab kõrvuti näo- ja lõualuukirurgide ning suuspetsialistidega, kogedes ja õppides väga palju. Ta tegeleb nii suuvähipatsientidega kui nendega, kel on juhtunud õnnetusi lõualuudega jpm. Selle haigla hambaravikabinetis ravitakse erinevaid inimesi: haigla patsiente, veterane jmt.

Residendiaasta lõppedes kavatseb Trina kuskile hambakliinikusse tööle saada, milleks juba otsingud käivad. Kaugemas perspektiivis on kunagi avada oma kliinik, aga selleni jõudmine võtab aega: et oma kliinikut asutada, on vaja kapitali.

Trina plaanib ikka jääda Torontosse, aga mõttes on vahepeal minna näiteks kuuks ajaks tööle kuskile põlisrahva esindajate juurde, kus hambaravi vajadused suuremad — selleks on olemas riigipoolsed programmid, mida Trina hakkab täpsemalt uurima.

Praegu tegeleb Trina ka vabatahtliku tööga, käies hambaid ravimas ühes outreach kliinikus. Need inimesed, kes saavad toimetulekutoetust (welfare), saavad riigi poolt hüvitust ka hambaraviks; teistel, kes toetust ei saa, aga raha on vähe, see võimalus puudub. Ja nii jäetaksegi vahel pikaks ajaks hambaarstil käimata. Selles kliinikus nende inimeste hambaid Trina vahel ravimas käibki, kaasa arvatud hambaid välja tõmbamas. Kuidas väike habras naisterahvas sellega hakkama saab? Trina kinnitusel ei mängi selles rolli mitte ainult jõud ja musklid, vaid tehnika.

Trina räägib, et inimese üldine tervis ja suu tervis on omavahel väga tihedalt seotud. Halb suu ja hammaste tervis on seotud näiteks südame-vereringehaigustega ja suhkruhaigusega. Mitmete haiguste esimesi sümptome võibki leida suus. Lisaks hammaste tervisele on väga oluline ka igemete oma. Kõige selle tõttu on regulaarne hambaarsti külastamine väga vajalik, mida paraku kõik inimesed ei tee.

Oma hiljutises referaadis, mille Trina esitas korporatsioonis Amicitia, kuhu ta astus möödunud aastal, rääkis Trina nii oma tööst kui mitmetest uutest suundadest tänapäeva hambaravis. Üks neist on esteetiline — kuna paljudel inimestel on soov väga ilus välja näha, mille hulka kuulub ka säravvalge naeratus ja perfektsed hambad, siis on tänapäeval selleks olemas terve rida erinevaid võimalusi, millega hambaarst saab aidata: veneerid, hammaste valgendamine, ortognatiline kirurgia jmt.

Trina elas kuni 9. eluaastani Torontos, hiljem Oakville’is. Kaugusele vaatamata käis ta eesti koolis ja tegeles gaidlusega — tänu vanaema Maretile, kes teda alati igale poole sõidutas. Trinal on ka 1,5 aastat noorem õde Kristin, kes töötab Ottawas CIDA organisatsiooni juures.