Tsahkna ulatas EKRE-le hommikul piirilepingu osas abikäe, mille aga juba lõuna ajal tagasi võttis. Uued Uudised
08/10/2015
http://uueduudised.ee/tsahkna-...Konservatiivne Rahvaerakond on ainus parlamendierakond, kes on põhimõtteliselt vastu sellisel kujul sõlmitavasse Eesti-Vene piirilepingusse, kus vabatahtlikult antakse ära 5% oma territooriumist ja lisaks tehakse ka teisi tarbetuid mööndusi Vene poolele. Samuti ei viidata lepingus Tartu rahule kui Eesti Vabariigi sünnitunnistusele. Kuid piirilepingu sellisel kujul vastuvõtmist ei suuda Konservatiivne Rahvaerakond kui vaid 7 liikmega fraktsioon Riigikogus takistada kui ei teki liitlasi ja kaasamõtlejaid.
Täna hommikul ulataski EKRE-le abikäe IRL-i juht Margus Tsahkna, kes oma avalduses nõudis piirilepingule Tartu rahule viitava klausli lisamist. Tsakhna sõnul peab valitsus Eesti-Vene piirilepingu heakskiitmisel andma ühemõttelise hinnangu, et Eesti juhindub piirileppe sõlmimisel Tartu rahulepingu artikkel 2 kehtivusest ja õigusliku järjepidevuse põhimõttest.
Tartu rahulepingu artikkel 2 järgi tunnistab Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglane ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveäänõigustest, mis olid seotud Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal. “Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, mille põhimõttelist kehtivust ei saa vahetada poliitiliseks peenrahaks,” rõhutas IRL-i esimees.
Tsahkna positiivse avalduse seadisd aga koheselt kahtluse alla mitmed euromeelsed poliitikud, sealhulgas Tsahkna erakonnakaaslane, pragmaatilist kuid põhimõttelagedat respublikaanide tiiba esindav Marko Mihkelson. Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva riigikogu eelmise koosseisu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oleks valitsuse poolt Eesti-Vene piirilepingu otsusele lisatav Tartu rahulepingu kehtivuse teemaline viide pelgalt retoorika, mis kuidagi ei muudaks riigikogule ratifitseerimiseks saadetavat lepingut.
Endine välisminister ning praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet leidis, et Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine ei vaja uusi lisandusi Eesti poolt.
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme ja põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sõnul takerdus Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe sõlmimine 2005. aastal juba kord Tartu rahulepingu rõhutamise taha. Adams jäi ümarasõnaliseks: “IRL on küllalt tark, et midagi teha ilma, et mina midagi ütleks.”
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas neljapäeval, et Eesti-Vene piirileppele mingeid poliitilisi deklaratsioone juurde ei tule. Rõivase sõnul kattub riigipiir suures ulatuses olemasoleva kontrolljoonega, kuigi mõnes kohas vahetavad riigid ka maid, et piir kulgeks looduses loogiliselt. “Minu arust on mõistlik, kui lepe parlamendis ratifitseeritakse,” lisas Rõivas.
Pealelõunat hakkas oma seisukohtade ümber vassima ka Tsahkna, kes ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eestil on vaja piirilepet Venemaaga, millega oleks täpselt fikseeritud, kust jookseb Eesti-Vene piir. See on ka julgeolekuküsimus, arvestades eriti praegust rahvusvahelist olukorda, mis muutub järjest keerulisemaks, märkis Tsahkna.
Ta rõhutas, et tegemist on puhtalt tehnilise, piirijoone kulgemist fikseeriva lepinguga, mis muid ajaloolisi asjaolusid ei muuda ja Tartu rahulepingus sätestatud põhimõtted jäävad jõusse.
Tsahkna sõnul sai piirileppesse IRL-i nõudel kirja, et riigipiiri leping muudab tehnilise lepinguna vaid üht osa Tartu rahulepingust ja muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima, ühtlasi jääb kaitstuks Eesti riikliku järjepidevuse põhimõte.
EKRE fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul Tsahkna vassib, sest uues lepingus pole tegelikult viidet Tartu rahule ja sõlmides uue lepingu me nõrgendame tegelikult oluliselt Tartu rahu kehtivust ning meie argumente Vene poolega suhtlemisel: “Konservatiivid kasutavad kõiki legaalseid võimalusi, et loovutuslik piirilepe sellisel kujul ei realiseeruks, sest piirilepingu puudumine või olemasolu ei takista Venemaal meile kallale tungimist, samas annab halb, Eestile kahjulik piirileping Vene poolele hulgaliselt võimalusi meie diskrimineerimiseks.”
Valitsus saatis piirilepingu Riigikogule ratifitseerimiseks
UU/BNS
