Veel baleriinina töötades otsustas Iivi, et tahab elus professionaalses mõttes midagi enamat teha ning läks õppima - esmalt Londoni Majanduskooli rahvusvahelisi suhteid. Järgnes Sorose Kesk-Euroopa Ülikool Prahas. 1994.a. astus tubli naine Prahas Karli Ülikooli, kust saavutas oma kraadid kuni doktorini välja - tal on PhD poliitiliste teaduste alal (2004.a.). Alates 1998. aastast töötab ta Karli Ülikoolis õppejõuna, lisaks on ta viimased seitse aastat jaganud oma aega ka Tallinna vahet sõites, õpetades Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisi suhteid. Tema põhialaks on Balti uuringud ja julgeolek; 2006.a. ilmus temalt tshehhi keeles raamat Balti regionaalsest koostööst. Nüüd tegeleb ta uue projektiga, milleks on 21. sajand ja Läänemereregiooni julgeolek. Iivi valdab suurepäraselt tshehhi keelt; temalt ilmub artikleid Eesti kohta tshehhi ajakirjanduses.
Esimesed kaks aastat töötas Iivi Tallinnas koguni kahel töökohal – lisaks ülikoolile veel Tshehhi Saatkonnas pressi ja kultuuri alal. Samal ajal tegi ta veel ka doktoritööd, oma aega üldse polnud ja nii jättis ta ära saatkonnatöö, keskendudes vaid õpetamisele ülikoolis. Kuid ka selle töö tõmbab ta käesoleva semestriga kokku - seitse aastat kahe linna vahel pendeldades on viinud sinnamaani, et isikliku elu jaoks enam üldse aega ei jää. Kogu tema tegevus on toimunud pere kõrvalt. Õnneks on perekond sellega leppinud - Eesti sõber on ka tema abikaasa, kes oli tegevuses tshehhi restorani sisseseadmisega Tallinnas, koostades selle jaoks menüü ja teeninduse. Tütar Dagmar töötab Prahas turismibüroos; ta on samuti mitu korda Eestit külastanud ja valdab eesti keelt.
Iivi Zajedova on Tshehhi Eesti Klubi esimees, mis on orienteeritud peamiselt tshehhi ühiskonnale, tutvustades huvilistele Eestit. Kuna nõukogude perioodil oli paljudele jäänud arvamus, et tegemist on sama Nõukogude Liiduga, tuleb seda suhtumist muuta ja Iivi on selle heaks palju ära teinud. Ta on korraldanud aastate jooksul palju Eesti õhtuid, näitusi Teaduste Akadeemias ja mitmetes muuseumides, tutvustades Eesti kultuuri jpm. Kui Eesti veel vaba polnud, esines Iivi mitmel korral raadios, kõneldes Eestist ja vabanemise vajadusest. Tshehhi Eesti Klubi on tegutsenud 15 aastat, see kasvas välja Läänemereliidust, kuhu olid koondunud mitmed tõlkijad, kriitikud, filosoofid jmt., eestvedajaks Vladimir Macura, kes oli ära õppinud tshehhide jaoks väga raske eesti keele. Oma suure entusiasmiga inspireeris ta ka teisi. Tshehhi keelde tõlgiti rohkelt eesti kirjanike loomingut - Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Lennart Meri jmt. Iivi oli pikki aastaid Läänemereliidus ainuke eestlane, saades eesti keelt rääkida vaid tshehhidega! Ega nüüdki eestlasi Prahas palju ela - tullakse küll õppima, mõni on ka abiellunud ja jäänud. Alates 1997. aastast on Prahas Eesti saatkond.
Suhted Eesti Välisministeeriumiga olid Iivil tihedad juba Eesti taasiseseisvumise algusajast. Aastatel 1992—1995 töötas ta seal oma teatripuhkuste ajal kõik suved, valmistudes saama saadikuks Tshehhis, samal ajal olles seal designeeritud esindajaks. 1993.a. pälvis ta Masariku ja EV stipendiumi LSE (Londonis), mille järel otsustaski jätkata õpinguid.
Iivi peab tähtsaks ka kontakte teiste maade eestlastega: aprillis viibis ta Torontos Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu aastapeakoosolekul, tutvustades sõnavõtus oma tegevust. Eelmisel aastal alustas ta Tallinna Ülikoolis veel ühe projektiga — „Pärimuskultuur kui rahvusliku identiteedi kandja väliseesti kogukondades“ — mille jaoks sai ta Torontos teha mitmeid intervjuusid.
Tänavu sai Iivi Zajedova EV presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi kui Eesti-Tshehhi kultuurisuhete edendaja.