Ta lisas, et suveräänsus kui selline polegi obligatoorne, vaid sellest märksa olulisem on tshetsheenide edasikestmine. Tshanbijevi arvates peaksid eriti Euroopa suurriigid avaldama sellekohast survet Kremlile, kuna Moskva demonstreerib tshetsheenide suhtes järjest suuremat hoolimatust ja ülbust. „Kahjuks on aga viimasel ajal ka „Euroopa vägevad“ keeranud meile selja,“ nentis Tshanbijev.
Oma ettekandes heitis ta pilgu tshetsheenia rahva viimase 400 aasta vabadusvõitluse ajaloole, kus inimelul pole olnud praktiliselt mingit väärtust. Ta rääkis sellest isiklike kogemuste põhjal.
Umar Tshanbijev sündis 1955.a. Kõrgõzstanis, Kesk-Aasias, kuhu Stalin oli küüditanud ta vanemad 1944.a.
2000.a. paigutati ta kui vastpanuliikumise esindaja (ta kuulus nimelt 1997.a. valitud Tshetsheenia presidendi Aslan Mashadovi valitsusse tervihoiuministrina) Tolstoi-Jurti kontsentratsioonilaagrisse, kus ta oli tunnistajaks vangide kõige ebainimlikumale kohtlemisele. Viimaste peal tehti muuhulgas ka piinarikkaid meditsiinilisi eksperimente. Imekombel õnnestus Tshanbijevil kõnealusest laagrist pääseda, kuid ta oli sunnitud Tshetsheeniast põgenema, jättes maha suure hulga sugulasi, sh. ka oma venna, kes oli Mashadovi valitsuses olnud sõjaminister.
2004.a. märtsis arreteerisid Venemaa Julgeolekuteenistuse (FSB) agendid ligi 100 Tshanbijevi lähemat ja kaugemat sugulast, ähvardades nad kõik tappa, kui Tshanbijev ei anna end vabatahtlikult üles Vene julgeolekuvõimudele.
Tshanbijev ei välista FSB osalust 1. septembri terrorirünnakus Beslani koolile ja peab võimalikuks, et kurikuulus mässuliste juht Shamil Bassajev võib töötada käsikäes Kremliga. Iga kord, kui sõjategevus näitab Tshetsheenias vaibumise märke, ilmub Bassajev taas esile. Teatavasti võttis ta endale vastutuse ka rünnaku korraldamise eest Beslani koolile. Aslan Mashadov ei pea õigeks terroristlike aktide korraldamist ja on korduvalt nõudnud Bassajevi toomist rahvusvahelise sõjatribunali ette. Paraku pole see siiani õnnestunud.