Maailma üks prestiižikam teadusajakiri Nature avaldas Euroopa teadlaste artikli „Bottom-up effects of plant biodiversity on multitrophic interactions in a biodiversity eksperiment” (Taimkatte mitmekesisuse „alt-üles“ mõjud mitmetasandilistele troofilistele vastastikmõjudele biomitmekesisuse eksperimendis). Autorite hulka kuulub ka TTÜ Tartu Kolledži vanemteadur Annely Kuu.

Artikkel ilmus ajakirja veebiversioonis 27. oktoobril. Uurimus paistab omataoliste seast välja selle erakordselt suure kandepinna ja põhjalikkuse poolest. Sageli põhinevad sarnased analüüsid peamiselt erinevate töörühmade juba avaldatud tulemustel, millest saadavad järeldused aga on eri metoodikate ja katsealade tõttu vastuolulised. Antud töö põhineb Friedrich-Schilleri Ülikoolis Saksamaal (Jena biomitmekesisuse eksperiment) kaheksa aasta jooksul kogutud materjalil, kus analüüsiti bioloogilist mitmekesisust võimalikult paljudes organismirühmades nii maapealsetes kui ka maa all elavates organismides.

Üheks kaasaja suuremaks globaalseks probleemiks on liigilise mitmekesisuse kiire vähenemine inimtegevuse tõttu. See looduskaitseline probleem võib muuhulgas negatiivselt mõjuda ka majanduslikult olulisi nn. ökosüsteemide teenuseid. Olgu näideteks putuktolmlevad põllukultuurid, mille saagikus on otseses sõltuvuses looduslike tolmeldajatest või vähem teada mullaorganismide oluline mõju mulla viljakuse säilitamisel. Biomitmekesisuse tõhusaks kaitseks on vaja hulgaliselt teadmisi keerukate ökosüsteemide talitlemise kohta.

Antud töörühm analüüsis pikaajalises eksperimendis taimekoosluse mitmekesisuse mõju organismide mitmekesisusele. Artiklis antakse ulatuslik ülevaade maapealsete (ämblikud, tolmeldajad jne) ja maa-aluste liikide (vihmaussid, mullalestad jne) funktsionaalsete gruppide toitumissuhetest. Peamiste tulemustena selgus, et taimekoosluse mitmekesisuse muutustel on otsene seos koosluses olevate taimtoiduliste organismide mitmekesisusele. Taimekoosluse liigilise mitmekesisuse vähenemisel väheneb ka taimtoiduliste organismide liigiline mitmekesisus, mis omakorda mõjutab neist toituvaid loomtoidulisi ja segatoidulisi organisme. Mullaorganismide reageerimine taimkatte mitmekesisusele oli kogu katse käigus nõrgem maapealsete organismide omast. Seejuures kaudsed mõjud aga muutuvad toiduahela kõrgematel astmetel aina vähemolulisteks ja nii on toiduahela tipus asuvate loomtoiduliste organismide (jooksiklased, ämblikud) mitmekesisus taimestiku mitmekesisusest märksa vähem mõjutatud.

TAUST
Anney Kuu on õppinud Eesti Maaülikoolis maastikukaitse- ja hoolduse erialal ning kaitses 2008. a. doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Aastatel 2005-2007 oli ta külalisüliõpilane Saksamaal, Friedrich-Schilleri Ülikoolis Jenas, kus osales Jena biomitmekesisuse eksperimendis kogudes ja määrates jooksiklasi, mille tulemusena valmis koostöös sealse töörühmaga ka Natures avaldatud artikkel. TTÜ Tartu Kolledžis töötab Annely Kuu vanemteadurina mullabioloogia valdkonnas, uurides mullaselgrootute (hooghännalised, jooksiklased, vihmauslased) arvukust ja mitmekesisust erinevates elupaikades.

Nature on kord nädalas ilmuv eelretsenseeritav interdistsiplinaarne teadusajakiri kirjastuselt Nature Publishing Group. Nature on maailmas kõige rohkem viidatud tippajakiri, mille mõjufaktor on 34.480 (Journal Citation Report, Thomson Reuters). Kuna ajakirja Nature artikleid refereeritakse andmebaasis Web of Science, siis Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS hinnatakse ajakirjas Nature ilmunud artikleid kõige kõrgemalt.

Märkmed: