Kodumaa kauakestev okupatsioon on masendavalt murdnud paljude meie kaasmaalaste moraali ja enesekindluse. Vanemad kaasmaalased elavad ikka tänapäeval veel hirmu all. Nad on nördinud poliitika üle. Nende arvamuseks on, et midagi pole võimalik teha olukorra muutmiseks. Nad elavad ikka veel endiste nomenklatuuri ametnike mõju all, kes olid enne taasiseseisvumist jõukohtadel.

Praegust olukorda aitaks leevendada endiste punavõimu tegelaste väljavahetamine uue rahvuslikult meelestatud isamaaliku valitsuse ja uue riigivanema poolt. Eestis oleks pidanud juba ammu jõus olema okupatsiooniaja ametnike ja sümbolite kõrvaldamise seadused ja meetmed.

On selge, et paljude rahutuste ja ühiskonna konfliktide taga praeguses Eestis on veel edasi endiste okupantide majanduslik tugi ning planeering.

Käesoleval suvel pühitseb Eesti Vabariik oma 15. taasiseseisvumise aastapäeva. Sellel ajavahemikul on Eesti Vabariik suutnud saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks.

Samal ajal on aga Venemaa koos oma ida-aasia naabritega muutunud suureks gaasi ja õli monopoliks. Ukraina on juba oma kogemuse saanud, kui vene gaasikraan kesktalvel kinni keerati. Meie idanaaber on teatavasti sõlminud Saksamaaga uue pakti, kusjuures Läänemere põhjas ehitatakse gaasiliini, mis lõikab tulevikus välja Balti riigid.

Vladimir Putinil pole praeguste seaduste järgi võimalik kolmandat korda kandideerida Vene presidendi kohale. Tal oleks vaja edasi jääda, et täide viia eelnimetatud plaanid. Putini ametisoleku aja lõpul kuulutatakse kindlasti välja kriisiolukord Venemaal ja määratakse Putini käsilaste poolt lühiajaline riigijuht. Siis muudetakse vene põhiseadust nii, et Putin oleks uuesti pikemaks ajaks võimul. Niiviisi siis saaks ta lähivälismaale laienemise plaane lõpule viia.

Siinjuures on ära toodud vaid mõned võimalikud tuleviku ajaloo stsenaariumid.

Väga sarnased olukorrad katkestasid esimese lühiajalise iseseisvuse Eestis. Üle kuuekümne aasta hoidis eesti pagulaskonna pidev välisvõitlus läänemaailma suurriikide silmade ees isamaa okupatsiooni ja sellega kaasnevat järjepidevuse nõuet ning võitlust ajaloo õigluse eest.

On oluline, et Eesti diasporaa säiliks ikka veel tugevana ja operatiivsena. Eriti tähtis on see välis- ja vabadusvõitluse tegevussfääridel! Meil asukohamaades on ikka veel oma sõna öelda vaba Eesti eest. Peame meeles ajalugu ja teeme kõik, et vältida masendavate olukordade kordumist. Meie missioon võõrsil on säilitada eestlust kõikjal ja seda viljeleda nii asukohamaades kui kodumaal.

Selle aatelise tegevuse loogiline tagajärg oleks, et järgmine Eesti president saabki olema diasporaa laps.

Head Võidupüha ja jaanipäeva kõigile!



Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, esimees
Avo Kittask

Torontos, jaanikuul 2006

Märkmed: