1941. aasta 22. juuni varahommikul lõhestas Saksa-Nõukogude piiri vaikuse kahurikanonaad ning pisut hiljem kui kahe nädala pärast marssisid Wehrmachti üksused Pärnusse - 250 juudi soost Eesti kodaniku kodulinna.
Vaid viis päeva pärast Punaarmee põgenemist Pärnust 13. juulil vahistati pea kõik 250 kuurortlinnakeses elanud juuti. Samal päeval toimusid esimesed juutide massihukkamised. Juutide «erimenetlusele» allutamiseks ning teiste poliitilise politsei langetatud surmaotsuste täideviimiseks moodustati eestlastest umbes 30-liikmeline erikomando.
Üheks erikomando kureerijaks oli Pärnu politseiprefekt A. Orgussar, eestlaste erikomando tegevust kontrollis kaks Saksa allohvitseri.
10. septembriks oli 46st Pärnu meessoost juudist hukatud 44, nende naised ja lapsed paigutati vanglaks kohaldatud aita.
5. septembril kirjutavad vangistatud prefekt Orgussarele: «Meid vahistati juulis, palaval ilmal, ei öeldud, mida kaasa võtta, see pidi olema mõneks tunniks, ülekuulamiseks /.../ Sellises seisukorras väikeste laste kannatusi, nälga ja haigusi pealt vaadata on emadele hirmus raske ja valus. Sügis ja talv lähenevad, ei ole millega ennast katta ega midagi pea alla panna. /.../ Pisarsilmil palume Teie kaastunnet, sest oleme kõik Eestis sündinud ja kasvanud, oleme lojaalsed kodanikud ja armastame oma kodumaad kogu südamest. /.../ Kõige austusega kõik juudi soost lapsed ja naised.»
15. septembri seisuga on täpselt teada, et nn Beti aidas hoitakse kinni 92 Pärnu juuti. Noorim neist on mõne kuu eest sündinud Taube Kushner, kelle puhul seisab lahtrite «õpitud elukutse» ja «viimane tegevus» taga lühike märge - «beebi».
Arhiivides on säilinud veel üks dateerimata Pärnu juuditaride kiri: «Väga austatud härra vanglate inspektor, jällegi oleme sunnitud pöörduma Teie poole suure palvega, sest meid kõiki ei suutnud rahuldada kolmest perekonnast säilinud esemed. /.../ Meile kättetoimetatud asjade hulgas ei leidunud midagi lastele ja lapsed on meile, emadele, praegu raskeim küsimus, kuna talv on lähenemas. /.../»
Teiste hulgas seisab märge «Ex.» - eksekuteeritud - arhiividokumentides ka Taube Kushneri nime taga.
Holokaust Euroopas ja Eestis
1935. aastal jäävad juudid Saksamaal ilma kodanikuõigustest
1938. aastal algab «Kristallöö» pogrommiga Saksa juutide füüsiline hävitamine
1942. aastal töötavad natsid välja n-ö juudisküsimuse lõpplahenduse - kava juutide tööstuslikuks hävitamiseks. Kokku hukkub Euroopas II maailmasõja ajal ligi kuus miljonit juuti.
1939. aastal Eestis elanud 4500 juudist küüditavad kommunistid Siberisse ligi 400 inimest, ligi 1000 mõrvatakse Eestis Saksa okupatsiooni ajal
Allikas: PM