Sellele, kes MTÜ Liivimaa Mälu poolt äsja välja antud raamatu kätte võtab, ei jää kahtlustki, et koostajad, vennad Ainsood, tunnevad oma kodukandi ja selle inimeste vastu sügavat armastust. Midagi absoluutselt majesteetlikku, isegi aukartustäratavat on selles teoses, mille eessõnas öeldakse: Tartu kui Eesti vaimse keskuse positiivset panust Eesti riigi, rahva ja kultuuri arengusse ei saa kahtluse alla seada suurimgi skeptik. Analoogselt Thomas Manniga, kes on pidanud oma kodulinna „vaimseks eluvormiks” („Lübeck als geistige Lebensform“ ehk Buddenbrooks), võib ka Tartu kohta öelda, et Tartu on enamat kui lihtsalt linn. Tartu on maagiline ja lummav. Tartus on kõigel tähendus, Tartu elab oma tähendustest. Tartu on märgiline. Tartus segunevad kohalikkus, ajalikkus, igavikulisus. Tartus on pidevalt õhus vaimne areng. Tartu on linn, kus lugupidamist pole teenitud ja ei teenita ka täna ainult välise hiilgusega. Tartu ajalooliseks missiooniks on olnud anda maailmale kõrgesti haritud iseseisva mõtlemisvõime ja –tahtega inimesi.

Tuhat tartlast, kelle elulood ei ole kirja pandud sugugi mitte ainult faktomaanidele, vaid tutvudes tuhande erineva nimega, nende hulgas astrofüüsik Jaan Einasto, president Konstantin Päts, kirjanik ja filosoof Jakob Hurt, luuletaja Juhan Liiv või Kaukaasiasse väljarännanud hiidlaste järeltulija luuletaja Valeria Ränik, saavad kõik meile lähedaseks, nemad, inimesed, on andnud linnale tema tänaseni kestnud flairi. Raamatu idee kandjad, tartumaalased Lembit ja Uno Ainsoo ei too lugejani ainuüksi elulookirjeldusi, vaid nad tutvustavad meile ka nende mõtteid — seetõttu on lugejal suurepärane võimalus saada ülevaade isiksustest, kellele Tartu on saanud südamelähedaseks, nendest, kes on Tartus saanud oma hariduse. Kõik isikud on aga omakorda aastasadade kuludes mõjutanud mitte ainult haritlaste linna positiivset arengut, vaid nende nimed on tuntud ka Eestis ja välismaal. 1943 kirjutas Raimond Valgre meloodia Johansoni sõnadele: „Kaunim linn on Eestis Tartu, ja kui saatus sind on viind ära kaugele, koju viib su tee ikka Tartu tagasi.“ Ja nii on erinevatel aegadel sündinud eestlased, baltisakslased, kuid ka väliseestlased jätnud oma jälje Emajõe kaldale asutatud haritlaste keskusesse.

J.W. Jannsen on öelnud: „Häbenegem ennast alati, kui rumalad oleme, aga ei iial sellepärast, et eestlased oleme.“ Seda 1819. aastal sündinud esimese kutselise ajakirjaniku lauset on võtnud väga tõsiselt diplomaat ja ajakirjanduse kateedri lõpetanu ning õppejõud, kes olles suursaadikuna Bonnis peaaegu kõikides oma kõnedes tõi esile oma teise kodulinna Tartu sarnasust mitmete saksa ülikoolilinnadega, soovides sellega toonitada Tartu kindlat õigustatud kohta Euroopa kultuuripiirides, ta kirjutas kogumikus „Meie Tartu“ 1987: Olgu pealegi nõnda, et oleme teinekord liiga kinni omas, jätkugu meil aga ikka söakust silma vaadata elu ühele põhilisemale tõele, et maailm on ometi üks. Nii nagu tuhanded nähtavad ja nähtamatud niidid seovad kõike kõigega, nii on ka Tartu seotud kogu muu maailmaga, ilma et ta sellest oma ainuomasust kaotaks. Pigem vastupidi. Arusaam, et mitmekesisus võib olla eripära tagatis ja tolerantsus elujõu garantii, on iseäranis aktuaalne praegu, üleüldise standardiseerimise, unfitseerimise ja nivelleerimise, mingi ebamäärase „keskmise“ ja massikultuuri pealetungi ajastul.
Raamat on eitamata teatmeteos, mis paneb aga tahes-tahtmatult mõtlema ja arutlema. Mõne loetud ütlusega võib nõustuda, mõnega mitte ja just selles peitubki selle raamatu väärtus ja võlu. Ma ei või nõustuda Ainsoode tagasihoidliku lõpetuslausega: „Koostajad annavad endale aru, et iga ootus on alati suurem tegelikkusest ja nad ei ole unustanud soome poeedi Pentti Saarikoski kuulsat lauset: „Alati, kui midagi avaldamiseks saadad, on tunne, nagu oleks sind püksitagumikkupidi pilveserva külge riputatud.““
Seda tunnet pole koostajatel vaja tunda, mina tundsin sügavat naudingut kohtutes raamatu vahendusel inimestega, kes senini olid tundmatud või leides tuttavate nimede puhul uut ja huvitavat teavet. Vendadel on olnud, peab vist ütlema, jumal tänatud, julgust eksperimenteerimiseks ja nii on müüki jõudnud lugejasõbralik raamat, mis avardab tohutult silmapiiri.
Raamatut on võimalik tellida otse Uno Ainsoolt, tema e-maili aadress on:uno@connex.ee või raamatu hulgimüüja Oü Greifi kaudu aadressil Vallikraavi 4, 51003 Tartu. Hind ca. 270 EEK + postikulud.

Eestlased Eestis

TRENDING