Inimestel on igasugu imelikke ütlemisi, mida üteldasse sellepärast, et kõlab kõrvale ästi. Mõni ütelus on peris õige, mõni on pahupidi käänatud nigu lambanahkne kasuk mardipäeva aegu, mõni on niisama lendu lastud – üks ütles kunagi, teised kiidavad takka.
Neid ütelusi on tegelikult peris uvitav kuulata, kui nad liiga ära kulund pole. See ju kena, kui inimesed kõnelevad värvikalt ja uumoriga. No võtame näituseks: tilluke kui seasilm, pikk nigu pühadevahe, suur nigu Siberi verstapost, igav kui köstri jutlus, sirge kui oina sarv, selge kui seebivesi, rikas nigu Riia kikas, tume kui tökatipudel, valge kui neegri negatiiv, läbi nigu Läti raha...
Kõhna inimese kohta üteldasse, et sel on nägu nigu kitse jälg. Täissöönd mehe sihverplaat on jälle nigu opmani kapiuks kahe poolega. Meil oli kodus peahari, mille kohta mu kadund mamma ütles, et on tihe nigu iidlase rukis. Me lapsed ei saand aru, siis mamma seletas – iidlasel oli kasvand nii tihe rukis, et siga vingus veeres, aga sisse ei pääsend. Pärast konn kargas sisse, aga temale oli kah rinnuni. Kui kellelgi miski tarvilik asi saamata jääb vai kaduma läheb, siis üteldasse, et sellest oled ilma kui peni pehmest leivast. Mulgil oli raha nigu ratsaobese pabulaid. Teine kurtis, et elu on lühike kui lapse särk ja sama tihti kakane.
Nisukesi ütelusi võiks terve seitungi täis kirjutada ja neid tehasse järjest juurde. Nüütsel ajal on Eestimaal akatud ütlema, kui mõni asi ästi jutis ja ornungis on, et korras nigu Norras. Ma ise olen ka vahel sedasi üteld, aga pärast viimaseid uudiseid enam ei ütle. Ma kohe seletan, mispärast.
Vata seal Norramaal lasi üks ull minevaasta seitsekümmend seitse noort inimest maha, niisama lusti pärast. No ja nüid on seadusemehed ädas, et ei tea, mida ulluga pääle akata. Teda ennast tappa ei tohi ja arilikku ullumajja panna kah ei saa, ei olevat turvaline. Tahvad uut ullumaja ehitada, ainult tema jaoks.
No kuripatt, kui peab turvaline olema, siis viige ta turbarabasse. Antke labidas vartpidi pihku, las noor mees viskab turvast nii kaua, kui elu turvaliseks läheb. Julgestuseks võib ju paar püssimeest kaasa anda ja teist nii palju nuudiga ergutama, tuleb odavam kui ullumaja ehitamine ja rahvamajanduse seisukohast tulusam kah.
Aga eks see ole norrakate endi asi. Kui leitakse, et on tingimata uut ullumaja vaja, siis ehitagu riigile katus peale ja on ullumaja missugune.
Tuhkagi pole Norras korras
Meelejahutus | 03 Feb 2012 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
