Teen koduseid argitöid, kõrvaltoas mängib teler. Kuulen, et parajasti on reklaamiminutid. Ja äkki – aaria „Nessun dorma“ Giacomo Puccini ooperist „Turandot“. Prints Kalaf on lahendanud printsess Turandoti poolt antud mõistatuse, nüüd peab kuningatütar temaga abielluma. Põikpäine printsess ei soovi aga altari ette ja nii lubab prints, et kui Turandotil õnnestub päiksetõusuni saada teada tema nimi, siis loobub ta temast. Sinivereline hiinlanna annab käsu, et sel ööl ei tohi Pekingis keegi magama minna, kõik peavad aitama kaasa nime teadasaamisele. Saadikud teatavad rahvale: „Questa notte nessun dorma in Pechino“ – täna öösel ei tohi Pekingis keegi magada. Koor kordab sõnu „Nessun dorma“. Ka Kalaf kordab oma aaria alguses neid sõnu, ta on kindel, et printsessil ei õnnestu teada saada tema nime.

Milline fantastiline hääl! Kes on see laulja? Jooksen teleri ette ja näen ühe saksa mobiiltelefonifirma reklaami, mille taustal laulab Paul Potts. Mu hing ei anna rahu, soovin ruttu saada teada rohkemat.

Tuhkatriinu loo algus

36-aastane Paul Potts pärineb Bristolist, tavatööliste perekonnast. Tema ema istus poe kassas, isa juhtis liinibussi. Kummalgi ei olnud mingit huvi klassikalise muusika vastu. Poeg seevastu innustus ooperist, kuulates José Carrerase ettekandeid: „Kui ma kuulsin esimest korda „Che Gelida Manina“ (Puccini La Bohème), olin liigutatud. Tänaseni on see ooper minu lemmik.“ Oma häält hakkas inglane koolitama privaattundidega, 1999 võttis ta osa talendishow’st „My Kind of Music“, kus võitis 8000 naela. Selle rahaga sõitis ta kohe Itaaliasse, kus võttis laulutunde Vilma Vernocchilt ja Katia Ricciarellilt. Koolitus läks talle maksma 4000 naela rohkem kui ta oli võitnud. Kuna Paul Potts armastas laulda, kuid keegi teda ei tahtnud, ehk õigemini, ta ei julgenud isegi küsida, siis laulis ta neli aastat honorarita, esinedes mh Giuseppe Verdi ooperites Don Carlos (nimiosa) ja Aida (Radames). Kuigi tema esinemisi kanti üle ka raadios, siis loodetud menu see noorele hobitenorile ei toonud. Tuli nagu tulema pidigi, finantsilistele probleemidele lisandusid tervisemured ja selleks, et ennast vee peal hoida, vahetas murest murtud mees, keda juba lapsest peale oli tema teistsuguse välimuse tõttu narritud, ooperilava supermarketi vastu ja müüs seejärel mobiiltelefone ühele briti firmale, kus tõusis isegi juhtivale positsioonile. Alles eelmise aasta suvel, peale kolmeaastast laulupausi pani ta ennast kirja saatesse „Britain´s Got Talent“.

Tuhkatriinu loo lõpp

Film on jäädvustanud – lavale tuleb ebakindel, lühike ja täidlane kuju, seljas liiga kitsas ülikond. Sellisena ei kujuta keegi endale ette lauljat. On selgelt näha, et ta ei tunne laval ennast just eriti hästi. Zhürii vaatab meest iroonilise naeratusega, nad ei suuda uskuda oma silmi, et sellise välimusega mees julgeb astuda nende ette. Ja siis juhtub nendega sama kui minuga – Paul Potts alustab Puccini aariat, kõik vaikivad, keegi ei suuda kuidagi uskuda seda, mis selle mehe kurgust kõlab. Ja äkki on kõik on vaimustunud sellest suurepärasest esitusest, mis on täis sügavaid emotsioone. Publik kannatab koos Kalafiga. Aaria lõppedes saab laulja tormilise aplausi osaliseks. Järgnevad veel kaks esinemist, kus tenor laulab Francesco Sartori shlaagri Con Te partirò (Time to Say Goodbye) ja uuesti „Nessun Dorma“. Muidugi võidab Potts! Teisiti ei või ju ollagi! Võitja saab ka laulda detsembri alguses kuninganna Elisabethile. Staar on sündinud. Peale spontaanse kuulsuse saab Paul Potts 125 tuhande eurose tsheki pluss veel plaadistamislepingu väärtusega üle miljoni euro. Tema esime album nimega „One Chance“ ilmus juba 2007. aastal. Tänaseks on staartenor plaadistanud kolm CD-d. Juba viis aastat on Paul Potts abielus Julie-Anniga, kellega tutvus interneti kaudu. Kes ütles, et Tuhkatriinulugusid ei ole olemas?

Märkmed: