Tule suurpõgenemise 80. aastapäeva tähistamisele Tartu College’isse!
Tänavu 80 aastat tagasi asusid tuhanded Balti riikide elanikud põgenikuteele. Mindi sissetungiva Punaarmee eest, kuna eelmise Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli veel selgelt meeles. Lahkuti nii meritsi kui maitsi ja omateada ajutiselt. Aja möödudes selgus siiski, et tagasiteed pole - jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele. Baltlaste vabadusaadet kanti edasi välismaal kuni Nõukogude Liidu kokkukukkumiseni ja riikliku iseseisvuse taastamiseni. Seda meie rahva jaoks kurba tähtpäeva tähistatakse nii kodumaal kui üle ilma eestlaste kogukondades. Torontos on võimalik osa saada üritustesarjast, mis leiab aset 19.-21. septembrini.
19.-20. septembril algusega kell 11.00 toimub Tartu College’is koostöös Toronto eesti õppetooliga rahvusvaheline konverents „The Great Escape of 1944 - The Baltic Experience”. Suurpõgenemisele ja selle järelmitele pühendatud konverentsil räägitakse põgenemise põhjustest ja protsessist, põgenike ümberasumisest ja kohanemisest Kanadas, erinevate põlvkondade elust mitmikidenteediga ja tööst ajaloopärandiga. Esinevad akadeemilised uurijad, filmitegijad ja mälestusraamatute autorid, ajaloopärandi säilitajad lisaks Kanadale ka Eestist, USAst ja Hollandist. Konverents toimub inglise keeles. Kavaga saate tutvuda:
https://www.vemu.ca/event/conf... . Osavõtt konverentsist on vaba, kuid palume oma osavõtust teatada kirjutades aadressile .
Konverentsi on võimalik jälgida ka Zoomi vahendusel. Vt linke aadressil - 1. päev:
https://us06web.zoom.us/j/8519... ja 2. päev:
https://us06web.zoom.us/j/8562... või vemu.ca.
Neljapäeva, 19. septembri õhtul algusega kell 7 saab Innis Town Hall’is (2 Sussex Avenue) vaadata Helga Meritsa uut dokumentaalfilmi “The Paradox of Seabrook Farms. Shattered dreams. Restored hopes”. Film võtab kokku mitmeaastase põhjaliku uurimistöö, mille käigus tehti ligi 50 intervjuud, ja jutustab loo Seabrookide pereettevõttest, mis andis 1950ndatel tööd tuhandetele immmigrantidele, sh umbes 900 eestlasele, 200 lätlasele ja 2000 jaapanlasele. Helga Merits on ka ise kohal, et rääkida filmi tegemisest. Piletid $20/$10 (õppurid) müügil:
https://www.eventbrite.ca/e/fi....
Laupäeval, 21. septembril algusega kell 3 pl toimub Tartu College’is eestikeelne üritus, kus dr. Vello Sootsi mälestusloengu peab dr Tiina Kirss, teemaks „Lahkumine kodumaalt: 1944. aasta põgenemislood“.
Avatakse Eesti Mälu Instituudi, Rootsi Eestlaste Liidu ja VEMU põgenemisteemaline ühisnäitus. Ettekandekoosoleku järel toimub vastuvõtt, millega tähistatakse ka Tartu College’i 54. sünnipäeva. Õhtul kell 7 algab õhtu väliseesti muusikaga „Laulame neid laule jälle“, kus kuulatakse tuttavaid palu VEMU heliplaatide kogust ja sellest inspireeritud omaloomingut Erik Laarilt. Õhtu lõpeb ühislaulmisega, millele aitavad kaasa Enno Agur ja Erik Kreem.
Ürituste ajal saab ka osta värskeid raamatuid, mis on seotud põgenemisteemaga.
Ürituste sarja toetavad rahaliselt lisaks Tartu College’ile Eesti Sihtkapital Kanadas (pearahastaja), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Integratsiooni Sihtasutus (Eesti).
Täname!
Piret Noorhani
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ago5519 Sep 2024 21:00
"...Aastal 1944 lahkusid eelkõige need, kes olid teinud koostööd Saksa võimudega....."
Natuke üldiselt, võibolla läbi mõtlematult öeldud. 1944 suvel võisid lahkuda praktiliselt kõik. Saksa valitsus saatis laevad Eestisse (Pärnu põhiliselt), need lahkusid pooltühjalt.
Saksa võimudega tegi koostööd praktiliselt kogu rahvas, igaüks mäletas veel kommunistide õudusi, igaühel oli keegi Narva all punast laviini kinni pidamas. Evakuatsiooni võimalus kuulutati ametlikult välja, praegu on ülal info stendid põgenemise kohtades, ntx Sõrve majaka juures. Sellel ka fotokoopia tolleaegsest maavanema käskkirjast.
Pilt ähmastus admiral Pitka "löögiüksuse" areenile tulekuga. Hakkasid levima kuulujutud "liitladte dessandist Saaremaale", ja et "on taastatud EW" jne., jms. Need rahustavad kuulujutud "muutsid põgenike voolu vastupidiseks, kahesuunaliseks" (Harald Riipalu, Ago Loorberg mälestused). Lätis oli samade allikate järgi vooride suund ainult üks: lõuna poole, Saksamaa poole, eemale "kommunismi tondist". Samas, lätlastel ei olnud ka oma "admirali" võtta, koos vastava "löögiüksusega".....
meenutaja19 Sep 2024 13:08
1939. aasta oktoobris muutis Uluotsa valitsus välispassid kehtetuks, mistõttu ei saanud paljud Eestist lahkuda ja langesid uute võimude kätte. Ka Eesti sõjaväeluure ohvitserid pidid kasutama kõveraid teid riigist lahkumiseks, et mitte sattuda Poliitilise Politsei kätte. Saksa ajal polnud võimalik niisama Eestist lahkuda. Võimalus tekkis alles aastal 1943, kui Saksamaa ja Rootsi sõlmisid lepingu rootslaste lahkumiseks Eestist. Aastal 1944 lahkusid eelkõige need, kes olid teinud koostööd Saksa võimudega.
emr17 Sep 2024 00:29
Loe kõiki kommentaare (3)
