Juhtiva südamespetsialisti sõnul oleks ehk abi välismaa arstidest, kes aitaksid katta vastavat tühikut. Puudus juba esinevatki, seetõttu tuleb ka patsiendil vastuvõtule pääsemiseks mõnikord viis päeva oodata, kui abi oleks vaja kiiremini. Ning arstidel on töökoormuus väga suur.
Nii ennustatakse, et nõudlus kardio-vaskulaarsete haiguste ravi järele suureneb lähema kahekümne aasta jooksul 39% võrra, samal ajal kui kardioloogide arv arvatakse suurenevat vaid 17% võrra.
Küsitlus tõi välja, et keskmine töönädala pikkus ulatub kardioloogidel praegu 55 tunnini, lisanduvad ka valvekorrad.
Töökoormus on südamearstidel suur Kanada igas paigas, kuid suurim preeriaprovintsides. Ottawas olevat olukord aga siiski parem kui mitmetes teistes keskustes.
Arstide sõnul nad enam rohkem töötunde teha ei suuda. Toodi välja sedagi, et ka südamespetsialistide vanus tõuseb: 29% olid vanemad kui 55 aastat. Aastaks 2021 arvatakse vastav protsent tõusvat kuni 46%-ni. Ning umbes 10% arste soovib ka lähema kahe aasta jooksul oma töölt lahkuda.
Samas on aga kardioloogiks või südamekirurgiks õppimise aeg väga pikk, võttes aega umbes 15 aastat. Ka märkisid arstid suurte barjääridena õdede ja tehnilise personali puudust, operatsiooniruumide vähesust ning ebapiisavat rahastamist.
Nii leiavad spetsialistid, et probleemi lahenduse üheks osaks võiksid olla teises riigis õppinud arstid, kes sooviksid Kanadasse tööle tulla.
Artiklis märgitakse veel, et kardio-vaskulaarsed haigused on Kanadas surma põhjustena esikohal nii naiste kui meeste hulgas, olles ka juhtival kohal haiglaravile võetute hulgas.
Uuringu juhtide sõnul tuleks nüüd teha edasisi uurimisi tulevikuvajaduste hindamise osas, leidmaks sobivaid lahendusi. (Ref.OC)