Tulvavesi purustas Eesti senised rekordid PM (1)
Kuumad uudised | 10 Jan 2005  | EWR OnlineEWR
Henrik Roonemaa, juhataja asetäitja
Evelin Nõmmik, Pärnu Postimees

Pühapäevasest tormist tekitatud üleujutus purustas Eestis suurelt kõik senised rekordid ning õigus oli näiteks neil Pärnu ja Haapsalu elanikel, kes ütlesid, et varem midagi sellist nende kodulinnas toimunud ei ole.

Tallinnas kerkis veetase pühapäeval 149 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli ehk üle Eesti ja siinsete lähipiirkondade topograafilise mõõdistamise nullpunkti. Varasem rekord, 130 sentimeetrit, pärines 2001. aastast. Rekordiline oli veekõrgus ka Haapsalus ja Pärnus.

Vanemad pärnakad mäletavad küll 1967. aasta 18. novembri üleujutust, mil vesi kerkis 253 sentimeetrini, kuid nüüdne torm kergitas veetaseme ligi kolme meetrini üle Kroonlinna nulli.

«Erandlik oli ka see, et vesi püsis kõrgel väga kaua, 1967. aasta tormi puhul kestis see vähem kui tunni,» ütles tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts.

1967. aasta 18. oktoobri üleujutusest mäletas aastakümneid Supeluse tänavas elanud Anita Rais, et öösel tänavaid ujutanud vesi taandus juba uue päeva pärastlõunaks, tehes vähem kahju kui seekordne tulvavesi.

Kirstud triivisid tänaval

Üleujutus algas 1967. aastal öösel nagu seegi kord ning Rais ärkas veekohina peale.

Kella seitsme paiku pidi töökaaslane Raisi auto peale võtma, kuid oli üleujutuse pärast juba varem lahkunud. «Hiljem ta rääkis, et Pärnu jõe ääres asunud kirstutööstusest oli vesi kirstud välja kandnud ja Liiva tänaval ujusid kirstutoorikud. Mehed püüdsid neid kätte saada,» jutustas Rais.

Kui tänavu loksusid Pärnus Tammsaare puiesteel suisa lained, siis 1967. aastal midagi sellist Raisi sõnul polnud.

Tuulel jäi arenguruumi

Tol ajal aitas elanikel veekahjusid likvideerida kommunaalosakond, mis käis nädalaid pärast uputust keldreid kuivaks tõmbamas. Korterite taastamisel toetasid perekondi töökohad.

Klimatoloog Ain Kallis ei pidanud pühapäevase üleujutuse toonud tuult millekski ainulaadseks.

«Maailma lõpuni on meil veel arenemisruumi küllalt,» rääkis Kallis. «Seekord oli kõige kõvem tuul 38 meetrit sekundis, aga 1969. aastal registreeriti Eestis puhanguline tuul 48 meetrit sekundis, see on juba tõeline orkaan nagu Atlandi ookeanil.»

Kallis meenutas, et kui seekord puhus tuul vaid kohati 38 meetrit sekundis, siis 1967. aasta kuulsas augustitormis oli tuule kiirus pidevalt 35 meetrit sekundis.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Allar13 Jan 2005 11:20
Üllatavalt vähe infot sellest,mis tegelikult toimus.Mõningad pildid Pärnust.
www.paabel.ee/storm.html

Loe kõiki kommentaare (1)

Kuumad uudised